{article 76}{text}{/article}
EESTI HARIDUSFOORUM 2005

 

ELUKESTEV KUTSEÕPE – SILLAD JA TÕKKED

27. JA 28. jaanuaril 2006 Jõhvi Kontserdimajas ja Jõhvi Gümnaasiumis

118 osavõtjat

 

Eelfoorumid:

  • 18.08. 05 KÄRDLAS - KUTSE-JA KODANIKUHARIDUS EESTIS
  • 4.10. 05 JÕHVIS - ERIVAJADUSTEGA ÕPPURITE HARIDUS-VÕIMALUSED 46 osavõtjat
  • 14.04. 05 TALLINNAS – EESTI KUTSEHARIDUSE KONVERENTS Tallinna Pedagoogikaülikoolis 42 osavõtjat
  • 13. – 14. 09. KURESSAARES – „ETTEVÕTLUS JA KUTSEHARIDUS – KAS KOOS VÕI OMAETTE?" 126 osavõtjat

Suurfoorumi Jõhvis 27.01.2006 avas HTM abiminister ERKKI PIISANG ettekandega ELUKESTVAST ÕPPEST, ÜLD- JA KUTSEHARIDUSEST

Ta peatus järgmistel probleemidel:

  • Eesti hariduse arengutest aastatel 2005 kuni 2007
  • Pöhikooli ja gümnaasiumi õppekava korrastamine ja venekeelse gümnaasiumi osalisele eestikeelsele õppele ülemineku tagamisest
  • Kooli muutumisest, kaasavast koolist, hariduslike erivajadustega arvestamine, haridusnõudlusest
  • Õppija huvid, võrdsete haridusvõimaluste tagamisest ja hariduse kvaliteedist
  • Kutsehariduse aastast, „Kutsehariduse süsteemi arengukavast", seadusandluse muutumisest seoses kutseõppega
  • „Elukestva õppe strateegia" vastuvõtmine, mille järgi saab juhinduda kuni 2008.aastani ja edasi
  • Muutuv maailm nõuab pidevat teadmiste, oskuste ja vilumuste täiendamist – see on 21. sajandi väljakutse
  • Probleemid üldharidussüsteemi õppijate orienteerumisest muutuvatele vajadustele ümbritsevas keskkonnas
  • Kõikide sihtrühmade õpimotivatsioonist ja vajaliku õppe kättesaadavusest

 

VÄLJAKUTSED KAASAJASTUVALE KUTSEÕPPELE

ANDRES PUNG, Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja pööras oma esinemises erilist tähelepanu järgmistele küsimustele:

  • kes õpetavad,
  • mida ja kuidas õpitakse-õpetatakse,
  • millises keskkonnas õpitakse-õpetatakse.

Ta mainis, et eesti kutsehariduse üks probleemidest on selle kohatine mahajäämus tegelikust elust – kaasaegsus ja tänapäevasus oleksid märksõnad.

Olukorda peaks parandama juba mitu aastat kehtiv uus süsteem, kus õppe – õppimine ja õpetamine – aluseks on vastava kutse- või eriala Kutsestandard.

Kuna elu pidevalt muutub, muutuvad ka tööle esitatavad nõuded ja pidevalt muutuvad ka töötajatele esitatavad oskusnõuded. Nii muutuvad ja kaasajastuvad ka kutsestandardid ja õppekavad. See omakorda tingib ka uute õppemetoodika kasutusele võtmist lähtudes uutest tehnoloogiatest majanduses.

Tänu Phare programmile, Euroopa Regionaalfondile ja Sotsiaalfondile ja Maastrichti kommünikeele kaasajastatakse aastatel 2005-2008 kümme kutseõppekeskust ja saadakse selleks ligi 400 miljonit krooni.

Järjest tähtsamaks muutub ka õppijate erinevate vajaduste ja võimete arvestamist, esmase kutseõppe juurutamist ja kiiret tööturu vaja-dustele reageerimist, sest terves Euroopas on tekkinud kvalifit-seeritud tööjõu puudus.

Tänapäevasele kutseõppelekohaselt luuakse Eesti kutseõppeasu-tustes järjest rohkem õppimisvõimalusi erivajadustega inimestele.

Täiskasvanutele tuleb järjest rohkem luua võimalusi täiendus- ja ümberõppeks.

Oluliselt tähtsamaks muutub koostöö sotsiaalsete partneritga, kutsestandardid peavad olema kooskõlas Euroopa nõuetega, sidustuma peaksid haridusliigid ja tasemed.

 

Haridusfoorumil 2005 korraldati töö järmistel põhiteemadel:

  • Haridusuuringud
  • Kodanikuharidus
  • Erivajadusega õpilane
  • Positiivne kogemus

 

KUTSEHARIDUSE MAINE JA KONTIGENDI KUJUNEMINE

Jane MÄGI, Kuressaare Ametikooli kutseõpetaja

Esinemises peatus ta järgmistel küsimustel:

  • suhtumine kutseharidusse
  • info edasiõppimise võimalustest
  • millest negatiivne hoiak
  • mis tagab kvaliteedi ja suurema atraktiivsuse?
  • õpilaskontingendi kujunemine põhi- ja keskkoolijärgses kutseõppes
  • kutseõppe kontingendist Kuressaare Ametikoolis

See artikkel on ilmunud ka Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituudi kogumikus „Teaduspõhine kutseõpe – osa teadus-põhisest majandusest" 25.augustil 2005.

 

TÖÖL ÕPPIMINE – ELUKESTEV ÕPPIMINE

Krista LOOGMA, Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituudi direktor

Ta lähtus teoreetilistest lähtepunktidest:

  • töökogemus ja töö õpipotentsiaal
  • töö tähendus ja tööidentiteet.

Põhjalikumalt peatus ta keskastme töötajate töökohal õppimisel.

Tööalased nõudmised ja õppimine

1) nõudmine valdkonnaspetsiifiliste tehniliste oskuste järele

2) Tööeetika

3) Paindlikkus

Formaalne ja mitteformaalne õppimine

Töö õpipotentsiaalist

Tööidentiteedist

Ta tegi järelduse, et üldiselt kodanduvad keskastme töötajad tööpõhise õppimise kaudu tööandja poolt esitatud miinimumnõudmistega – spetsiifiliste tehniliste oskuste järele.

 

Sirje REKKOR, Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli direktor,

Kaie PIISKOP, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna juhataja,

Viive-Riina RUUS, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor,

Heli TOOMANN, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži õppejõud analüüsisid

ÕPPEKAVAARENDUST KUTSEHARIDUSES ja tõid välja põhiprobleemid, mida peame arvestama õppekavade koostamisel:

  1. Õppekava kui kultuuriliste, sotsiaalsete ning üksikisiku arenguga seonduvate funktsioonide kandja;
  2. Õppekavade (üld- ja kutseharidus) arendus Eestis taasiseseisvusperioodil aastatel 1991 – 2005;
  3. Kutsehariduse õppekavade arenduse väärtussüsteem, eesmärgi-seade ja õppekavade seosed;
  4. Klienditeenindusõpe kui kutsehariduslikke õppekavu läbiv ühisosa;
  5. Edasiliikumise võimalused õppekavade kaudu.

Autorid andsid ülevaate kuidas taasiseseisvunud Eesti kutsehariduse õppekavaarenduses tuleb arvestada, et Eesti käekäik ja positsioon Euroopa Liidus sõltub olulisel määral haridussüsteemi arengust.

 

Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituudi teadur Ene-Silvia SARV tutvustas osavõtjaid teemal

ÕPETAJA JA KOOL UURINGUTE PEEGLIS

Uuringute aluseks on olnud kool kui arengukeskkond ning õpilane ning tema toetamine õpetaja pilgu läbi.

Ettekande tähtsamad alalõigud olid:

  1. Õppiv Eesti kool
  2. Õppiva kooli õpetaja
  3. Väike ja suur, linn ja maa

Koolidel peab olema suundumus areneda teadmustloova õppiva organisatsioonina, et seda toetaks ka õpetajaid koolitav kõrgkool ja koole juhtiv ministeerium ja õpetajaid ühendavad organisatsioonid.

 

DEMOKRAATIA EESTI JA EUROOPA LIIDU KODANIKU-HARIDUSES oli Kaarel HAAV, Tartu Ülikooli lektor, valinud oma esinemise teemaks.

Ta selgitas, et valis sellise teema lähtudes EHF eelfoorumil Kärdlas 18. augustil 2005 üles kerkinud aruteludest ja arengutest pärast eelfoorumit.

Eestis ja ka Euroopa Liidus on viimasel kümnel aastal tegeldud demokraatia- ja kodanikuharidusega üsna intensiivselt.

Siit ka temaatika:

  1. Probleemi tähtsusest
  2. Esindusdemokraatia põhiprobleemist
  3. Demokraatliku riigi peamised subjektid ja otsustamise mudelid
  4. Peamised subjektid ja otsustamise mudelid ettevõtetes ja majanduses
  5. Peamised subjektid ja otsustamise mudelid hariduses ja koolis
  6. Demokraatia käsitlemine Euroopa Liidus
  7. Rahvusvaheline Haridustulemuste Hindamise Assotsiatsioon (IEA)

Esinemist kokku võttes selgitati, et ülevaates puudutati probleeme peamistest sotsiaalsetest subjektidest ja nende omavahelistest sotsiaalsetest suhetest majanduses, poliitikas ja hariduses.

 

VÄIKELINNA LUGU: HOMME ON TÄNA

Mari SUURVÄLI, Sindi Gümnaasiumi direktor.

Ta alustas oma esinemist tõdemusega, et iga paikkonna suurim väärtus on tema inimesed. Nii ka väikelinnas Sindis. Nii et tänaste tegemiste resultaat ilmneb homme.

Kooli ülesanne on aidata kaasa, et kiired muutused meie ümber nõuavad kiiret reageerimist ka koolilt.

Mida siis ühes väikelinna koolis selleks tehakse?

Selle realiseerijaks paikkonna arenguvõtmeks on õpetaja- juhendaja. kes rakendab selleks mitmesuguseid metoodikaid ja üritusi.

Meie kooli põhilised üritused:

  • majandusõpe
  • töövarjupäev
  • karjääripäevad
  • õppepäevad, ainenädalad
  • õpilaskonverentsid
  • õpilasvahetused, külalisõpetajad
  • suhtlemised sõpruskoolidega
  • projektiõpe ja ülekoolilised suurüritused
  • osavõtmine rahvusvahelistest üritustest
  • õpilasfirmade tegevus, laadad
  • projekt „Teeme midagi kasulikku" –paikkonna probleemide nägemine ja osavõtmine nende lahendamisest.

Lõpetuseks ütles ta, et homsed tegijad on täna koolipingis ja HOMME ONGI JUBA TÄNA.

 

KODANIK INTERNETIS

Raivo JUURAK, Eesti Haridusfoorumi hariduslisti haldur.

Ta ütles, et see on tähelepanuväärne saavutus hoida töös juba kuus aastat sõltumatut hariduslisti erinevate arvamuste risttules ja ikka võimaldada ka e-demokraatia ning kodanikuühiskonna arengut.

Täpsemalt analüüsis ta listi järgmisi aspekte:

  • lootus muuta ühiskonda
  • vabalt suhtlemise lootus
  • isiksuse avanemine
  • konservatiivide vastupanu.

HARIDUSLISTI TEEMAD 2005.AASTAL:

  • ÜHISKONNA TEEMA:

a) Kapitalism ja demokraatia

b) Haridusühenduste aktiviseerumine

  • KOOLIKORRALDUSE TEEMA:

Riigieksam,õppekava, eliitkool

  • FILOSOOFILISE KALLAKUGA TEEMAD:

a) Riigikirjandi eetilisus

b) Absoluudi paradigma ja loogika viletsus

c) Poiste diskrimineerimine

d) Rahvuslik ehk ideoloogiline kasvatus

  • ÕPETAJA PROFESSIONAALSUS
  • VÄLISMAA TEEMA

 

HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILANE ÕIGUSAKTIDES

Olav AARNA, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Ta tõdes, et tänane Eesti kool taastoodab laiendatult hariduslikku kihistumist ja sotsiaalset tõrjutust, mis omakorda mõjub kahjulikult ühiskonna sidususele.

Oluliste muutuste esilekutsumiseks ühiskonnas peavad need alguse saama koolist ja siia kuulub ka probleem suhtumisest hariduslikesse erivajadustesse ja hariduslike erivajadustega (HEV) õplastesse.

Ta puudutas järgmisi probleeme:

  • Õigus haridusele
  • Erivajadustega õpilase juurdepääs haridusele
  • Erivajadusega õpilaste õppevahendid
  • Kas HEV realiseerimist on võimalik paremini reguleerida?

Ta avaldas kahetsust, et eelnõu HEV-õpilasest võeti Riigikogu menetlusest tagasi.

 

ERIVAJADUSEGA ÕPILANE KUTSEÕPPEASUTUSES: KUIDAS MINNA EDASI?

Ene-Mall VERNIK-TUUBEL, HTM Koolivõrgubüroo Lõuna-Eesti piirkonna peadirektor.

  1. Õigusaktidega on loodud erivajadusega õpilastele seadusandlik alus õppimiseks kutseõppeasutustes ja koolidele kohustus luua tingimused erivajadustega õpilaste õppeks.
  2. Kutseõppeasutustele esitatava riikliku tellimusega kindlu-tataksegi õppekohad ka erivajadustega õpilastele.
  3. Kuidas käib erivajadustega õpilaste käsi kutseõppeasutustes
  4. Mida teha?
  5. Kokkuvõttes märkis ta, et kutsestandardi nõuded kehtivad ühtemoodi kõigile õpilastele. Tööturul ei tehta hinnaalandust erivajadusega seoses, tööturul konkureerivad kõik üldistel alustel.

Eesti kutseharidussüsteemi atrengukavaga on ette nähtud paindlike õppimisvõimaluste ja –õppevormide rakendamiseks vajalike metoodiliste lahenduste leidmisel ootavad kutseõppeasutused abi ka ülikoolidelt.

 

EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE ÕPETAJATE HOIAKUD KAASAVA HARIDUSE KONTEKSTIS

Kristi KÕIV, Tartu Ülikooli kasvatusteaduste lektor.

Ta peatus hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste probleemidel.

EL riikides peatutakse kolmel erineval lähenemisel:

  1. Nn ühe raja tee. HEV probleemidega õpilased kaasatakse üldhariduskooli luues laialdase tugisüsteemide võrgustiku (Hispaania, Kreeka, Itaalia, Portugal, Rootsi, Island, Norra, Küpros).
  2. Nn kahe raja tee. HEV õpilased õpivad eraldi koolides, on eri õppekavad ja eri seadused (Šveits, Holland).
  3. Nn mitme raja tee. Erinevad lahendused kaasavale haridusele ja erinevad tugisüsteemid (Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Austria, Soome, Suurbritannia, Läti, Liechtenstein, Tšehhi, Eesti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia – Meijer, Soria-no & Watkins, 2003).

Eestis on lõhe seadusandliku ja praktilise poole vahel kaasava hariduse kontekstis. Kutseõppeasutuste õpetajate suurel osal on negatiivne hoiak kaasavasse haridusesse, kuna leidis, et kaasava hariduse jaoks pole tingimusi.

Kaasava hariduse rakendamiseks kutseõppeasutustes tuleks lahendada järgmised küsimused:

  1. Korraldada täiendkoolitust õpetajatele hariduslikest erivajadustest;
  2. Teha organisatsioonilisi muutusi: võrgustikutöö koolis ja tööandjatega, suurem tähelepanu individuaaliseerimisele, HEV õpilaste koondamine erinevatesse gruppidesse;
  3. Paremate majanduslike tingimuste loomine õpetajatele;
  4. Kokkulepped kaasavast haridusest.

Eelneva arvestamine loob eeldused, et kaasav haridus tagab ennetava meetmena selle, et indiviide sotsiaalsete faktorite mõjul ühiskonna otsustamisprotsessidest välja ei lülitataks.

 

TÄISKASVANUD ERIVAJADUSEGA ÕPPIJA HARIDUS-VÕIMALUSED

Helma TÄHT, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse peametoodik.

Ta lähtus oma ettekandes EHF 2005. aasta eelfoorumil tehtud ettekande teesidest „Erivajadusega õppurite haridusvõimalused".

Ta ütles, et seadusandlik baas erivajadustega õppija kaasamiseks ühiskonda on olemas.

Kümne aasta jooksul on tegelenud erivajadustega inimeste õpingutega Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Toimuvad nõustamised, igale õppijale koostatakse vastav plaan, arendatakse tema tegevusvõimet ja arengueeldusi.

Hindamisel arvestatkse isiku arenguressursse tervikuna:

  • tervislik seisund;
  • kognitiivne tegevusvõime ( tunnetustegevuse eripära, õpi-võime), eeldused ja hariduslikud erivajadused;
  • kommunikatiivne tegevusvõime, rehabilitatsioonivajadused;
  • sotsiaalne andekus ja tegevusvõime, arengueeldused;

Saadud info alusel tehakse õppijale soovitused ja ta lülitatakse sobivale täiskasvanukoolituse kursusele.

 

KA(S) ANDEKAS ON ERILINE

Viire SEPP, TÜ Teaduskooli direktor.

„Andekus on niivõrd individuaalne kategooria, et seda ei ole võimalik väga kindlapiiriliselt defineerida" ütles ta. „Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvaid tulemusi ühel või mitmel alal".

Ammu on loobutud andekate identifitseerimisel ainult IQ-testide järgi.

Eestis on korraldatud 2003/04 õppeaastal uurimus, kus osales 181 õpetajat ja 104 koolijuhti 157 koolist, milles selgus, et Eesti haridussüsteemis ei ole piisavalt võimalusiandeka õpilase arendamiseks. Õpetajad ei ole selle küsimusega tegelenud ja ei koostata ka individuaalseid õppekavu andekatele.

Probleemsed andekad peavad kooli igavaks ja sealt ka konfliktid ja mõlemapoolne negatiivne suhtumine.

Lahenduseks pakutakse, et ostsustajad igal tasandil peaksid teadvustama andekust kui erivajadust ja peaks tekkima poliitiline tahe jõuda tegudeni nii pedagoogide ettevalmistuses kui täiendõppes, kus pööratakse suuremat tähelepanu andekuspedagoogikale ja psühholoogiale. Rakendama peaks individualiseeritud õpetuse metoodikaid, antakse täiendavaid rahalisi vahendeid ja inimresursse.

 

Erivajadusega õppijate probleemidest ja nende lahendamise võimalustest rääkisid oma sõnavõttudes:

  • ERIVAJADUSEGA LAPS LÄHEB KOOLI - Ülle TÕNUMAA, Tallinna Komeedi Lasteaia vanemõpetaja; 
  • SOTSIAALPROBLEEMSE PERE LAPS KRABI KOOLI ÕPILASKODUS - Ale SPRENK, Krabi Põhikooli direktor;
  • RAIKKÜLA KOOLI JA VANA-VIGALA TEHNIKA- JA TEENIN-DUSKOOLI KOOSTÖÖ LISA-AASTA ÕPILASTE ÕPETAMISEL - Tiina RAHKEMAA, Raikküla Kooli direktor;
  • HIRMUDE HAJUTAMISEST ISIKLIKE KONTAKSTIDE JA SUHTLEMISENI - Mare PÄRENSON, Merike KUHHI, Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli õppejõud.
  • TALLINNA KOPLI AMETIKOOL - MÕELDES TULEVASTELE OSKUSTÖÖLISTELE - Valvo PAAT, Tallinna Kopli Ametikooli direktor;
  • MEIE KOOLI MUUTUMISEST MULTIKULTUURSEKS ÕPPE-ASUTUSEKS - Margus OJAOTS, Narva Kutseõppekeskuse dirktor;
  • POLE MIDAGI PÜSIVAMAT KUI MUUTUSED - Eero KALBERG, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli direktotr;
  • POSITIIVSED TEOD TALLINNA EHITUSKOOLIS 2005. AASTAL - Linda KÕRESSAAR, Tallinna Ehituskooli asedirektor;
  • KUIDAS KOOL JA ETTEVÕTE TEINETEIST LEIDSID - Inna NAZAROVA, Sillamäe Kutsekooli direktor;
  • RATSUTAMISRAVI - Marika LUIK, Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli kutseõpetaja;
  • SUUREMÕISA TEHNIKUMI ÕIGEL KURSIL HOIDMISEST - Endel LEPISTO, Suuremõisa Tehnikumi direktor.
  • ETTEVÕTTED JA HARIDUSSÜSTEEM PERSONALI PLANEERIMISEST EESTI PÕLEVKIVIS - Anneki TEELAHK, AS Eesti Põlevkivi personalijuht.

Ettevõtete tööjõuvajadust muudavad väga paljud tegurid:

  • muutuv keskkond;
  • uued tehnoloogiad;
  • tööprotsesside ratsionaliseerimine
  • ebaefektiivsete töökohtade likvideerimine;
  • töötajate ümberpaigutamine ja koondamine.

Pidevalt tegeletakse tööjõu planeerimisega küllaltki pikaks ajaks ette.

Sellepärast toimib ka ettevõtteväline haridusprobleemide lahendamine, et saada insenertehnilisi kaadreid. Koostööd tehakse ülikoolide ja kutseõppeasutustega. Infopäevi tööjõuvajadustest korraldatakse ka Ida-Virumaa abiturientidele.

Makstakse stipendiume üliõpilastele. Õppepraktikaid ettevõtte töötajatele organiseeritakse koostöös kohalike kutseõppekeskustega ja lektorite-juhendajatena esinevad ettevõtte spetsialistid.

Eesti Põlevkivi organiseerib oma töötajatele ka pidevalt koolitusi uute tehnoloogiate tutvustamiseks, arvutite kasutamisest tootmises, organisatsiooni kultuurist, meeskonnatööst.

Kuna muutused meie ümber toimuvad pidevalt ja väga kiiresti, siis peame ka ettevõtte töötajates kujundama vajaduse end pidevalt täiendada, koolitada.

 

Lõppistungil valiti EHF 2006. aasta toimkond ja otsustati , et 2006. aasta Haridusfoorum toimub Haapsalus.

Kokkuvõtte aluseks on kogumik "ELUKESTEV KUTSEÕPE – SILLAD JA TÕKKED" EHF 2005 - 27. JA 28. JAANUARIL 2006 JÕHVIS. Ettekannete ja artiklite kogumik, Tallinn 2006.

 

Kokkuvõtte koostas MTÜ EHF juhatuse liige Jüri Jürivee.