Kokkuvõte Eesti kultuuri ja hariduse kongressi Viljandis toimunud hariduspäeva „Inimeseks õppides ja kasvades“ töötubade aruteludest
Astrid Sildnik, EKHK korraldustoimkonna liige

Eesti Haridusfoorumi, Eesti Kultuuri Koja ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös toimus 23.-25.11.2018 kultuuri ja hariduse kongress „Õppimine ja areng Eesti kultuuris“. Eelmise haridusstrateegia ettevalmistamist alustas Eesti Haridusfoorum foorumiga 2011. aastal „Eesti Haridusstrateegia 2020" Tallinna Teeninduskoolis. Ühes töörühmadest, millest võttis osa ka Viive-Riina Ruus, tuldi välja ka ideega rohkem siduda omavahel haridust ja kultuuri ning teha koostööd Eesti Haridusfoorumi ja Eesti Kultuuri Koja vahel. Idee toodi esmakordselt avalikkuse ette 2016. a novembris toimunud Eesti Kultuuri Koja konverentsil „Kultuur, haridus ja haritus“. Kongressi vaimseks eestvedajaks oli professor Viive-Riina Ruus (1936 – 2018) , kes oma särava isiksuse ja sarmika suhtlemisoskusega aitas kaasa kultuuri-, teadus- ja haridusinimeste omavahelise koostöö ning suurürituse korraldamiseks vajaliku sünergia tekkimisele. Tema formuleeris ka kongressi kokku kutsumise algse põhjenduse: „Kongressi algatajad lähtuvad äratundmisest, et maailm on inimese enda tegevuse tulemusel muutunud aina keerulisemaks ja inimese olukord järjest heitlikumaks. Inimkond on kaotamas kontrolli oma oleviku ja tuleviku üle. See olukord vajab mõtestamist ja uute sihtide väljatöötamist. Ent Eesti kultuuri killustatus ja erinevate kultuurivaldkondade eraldiolemine vähendab paraku meie võimekust olukorraga toime tulla. Mõistagi ei suudeta kongressil võtta kõneks Eesti kultuuri tervikuna. Valiti välja kolm valdkonda: teaduskultuur, kaunid kunstid ja haridus/kasvatuskultuur. Eeldame, et kõiki neid kultuurivaldkondi ühendavaks missiooniks on inimese arengu/õppimise toetamine ja edendamine.“
Kongressi ettevalmistuse peamiseks töövormiks olid koosolekud, millel osalesid kõigi osapoolte esindajad. Kongressil käsitletavate teemade täpsustamiseks korraldati ka kaks laiendatud üritust – ümarlaud "Inimeseks õppimine ja kasvamine Eesti kultuuriruumis" 7.05. 2018 Tallinnas ning kongressi eelseminar Viljandis 24.09.2018.
Kuna arutamist vajavaid sisulisi küsimusi kogunes väga palju, toimusid kongressi ettekanded ja arutelud kolmel päeval:
23.11.18 Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis „Õppimise ja kasvatuse peegeldusi erinevates teadusvaldkondades“
24.11.18 Viljandis Ugala Teatris ja Viljandi Gümnaasiumis „Inimeseks õppides ja kasvades“
25.11.18 Tallinnas Estonia Kontserdisaalis „Vaimult suureks saamine“
Kõige intensiivsemaks kujunes Viljandis toimunud haridusele pühendatud kongressipäev „Inimeseks õppides ja kasvades“. Lisaks hommikupoolikul Ugala Teatris peetud ettekannetele ja diskussioonidele toimus pärastlõunal Viljandi Gümnaasiumis 3 tunni vältel 30 töötoas aktiivne rühmatöö.
Arutelude korraldust koordineerisid Eesti Haridusfoorum ja Kultuuri Koda.

Hariduspäeva arutelude fookust mõjutas HTMi poolt algatatud Haridusstrateegia 2035 ning OECD programmi „Haridus 2030“ raamistiku avaldamine.
Töötubade teemade valimine oli kongressi ettevalmistamisel üks keerulisemaid ning vaidlusrohkemaid etappe. Just neil koosolekuil jõuti kongressi korraldamise idee tuumani – haridus- ja kultuuriinimeste sisulise koostööni. Vaidluste käigus selgus, et inimeseks õppimist ja kasvamist nähakse kultuurikontekstis üsna sarnaselt, erinevused ilmnesid inimeseks saamise teekonna kirjeldamisel. Probleemide ja ideede kaardistamiseks pakuti välja üle 30 teema, mis hetkel kõige aktuaalsemad tundusid ning leiti ka aruteludele eestvedajad. Töötubade temaatika hõlmas erinevaid hariduse, kultuuri ja väärtuste valdkondi ning teemajuhtideks olid ekspertidena teadlased, õpetajad, õppejõud, lapsevanemad, õpilased, raamatukoguhoidjad, koolijuhid, kultuuriinimesed, ajakirjanikud, ametnikud jne.
Arutelude tulemused postitati veebiseinale https://padlet.com/astersild/kongress  ja on seal tutvumiseks kättesaadavad. Kohapeal oli ka ühine töötubade juhtide kiirülevaadete kuulamine, aga kahjuks toimus see bussidele ruttamise ajasurve all ning jäi seetõttu mõnevõrra poolikuks.
Töötubades räägitut üldisemalt kokku võttes võib öelda, et kõikide arutelude vaikimisi peateema oligi inimeseks õppimine ning kasvamine, nähtuna  erinevate valdkondade esindajate silmade läbi. Inimese arengut käsitleti kogu elukaare ulatuses - muutunud lapsepõlvest kuni küpses eas toimetulekuni. Arutleti selle üle, millised oskusi ja teadmisi vajab inimene 21.sajandi väljakutsetega kohanemiseks ja mida teha selleks, et ei tekiks kultuurikatkestust. Piltlikult väljendudes kadusid Viljandis korraks töörühmi eraldavad (töötubade)seinad ja avanes Eesti kultuuri- ja haridusmaastiku panoraam kogu oma mitmekesisuses. Hariduse ja kultuuriga seotud huvigrupid said üksteisele oma vaateid tutvustada ja nende üle ühiselt arutleda. Arutelud olid suunatud pigem lahenduste leidmisele, mitte vastandumisele.
Kongressi hariduspäeva võib lugeda õnnestunuks – paljud olulised asjad räägiti selgemaks. Tekkis ülevaade suuremat tähelepanu vajavatest teemadest: eesti keele ja kultuuri järjepidevuse hoidmine, väärtuskasvatus, loovus ja loomingulisuse edendamine, elukestev õpe, toimivam õmblusteta haridussüsteem, lastevanemate ja kogukonna roll inimeseks kasvamisel ja arenemisel, vaimne ja füüsiline tervis, heaolu ning sidusust loov kool nii õpilastele kui õpetajatele, haridus ja kultuur digiühiskonnas ning sellega seonduvad vaimse keskkonna muutused, formaalse ja informaalse hariduse suhe, muutunud lapsepõlv, muutunud kõrgharidus.
Esitatud mõtted ja ideed on leidnud kajastust strateegilistes dokumentides ning haridusdiskussioonides.

KOKKUVÕTE TÖÖTUBADE KAUPA