{article 76}{text}{/article}

Viljandi hariduspäev on osa kultuuri ja hariduse kongressist “Õppimine ja areng Eesti kultuuris”, mille korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Haridusfoorum ning Eesti Kultuuri Koda ühiselt. Ühise kongressi läbiviimise idee sündis varasematel foorumitel ja meie hulgast tänaseks lahkunud emeriitprofessor Viive-Riina Ruusi eestvedamisel, tõukudes vajadusest oluliselt tugevdada seoseid kultuuri, teaduse ja haridusvaldkonna vahel. Hiljem lisandus sellele eesmärgile märska konkreetsem taotlus – arutada Viljandi hariduspäeval laia haridusavalikkusega haridusstrateegia 2035 võtmeteemasid.

Kongressi kolm päeva on pühendatud Eesti vaimse arengu kolme põhidimensiooni – teaduste, hariduse ja kunstide olukorra ja tulevikuarengute seostele. Eeldame, et kõiki neid kultuurivaldkondi ühendavaks missiooniks on inimese arengu ja õppimise toetamine ja edendamine.
Arutelude, eriti alljärgnevate töötubade olulise tulemusena ootavad korraldajad sisendit Eesti tulevikku - järgmisse haridusstrateegiasse aastani 2035. Valdav osa töötubade juhte on samas ka haridusstrateegia ekspertrühmades osalejad.

 

Haridusfoorumi töötoad kongressil

  1. Heaolu loov kool (Dagmar Kutsar, Meedi Neeme)
    Fookus: Kuidas luua õppijate ja õpetajate heaolu loovat kooli?
    Haridust on traditsiooniliselt käsitletud tulevikku vaatavalt kui ühiskonna sotsiaalse taastootmise ühte mehhanismi. Sellest tulenevalt on hariduses väärtustatud enim õpiedu, mis on varjutanud heaolu temaatika esiletõusu haridusuuenduslikes käsitlustes. Mida silmas pidada, et koolis oleks kõigil osapooltel (õpilased ja õpetajad) hea koostööd teha? Kuidas luua koolirõõmu? Millised võiksid olla edasised sammud kooliuuenduses õpilaste ja õpetajate heaolu suurendamiseks ja kooli sidustamiseks ühiskonnaga? Arutleme uute võimaluste üle ning jagame omavahel juba toimivaid häid praktikaid.
  2. Lõimiv haridus (Irene Käosaar, Kaja Sarapuu)
    Fookus: Kuidas tekib mitmekultuuriline kool ja toimivad mitmekultuurilised võrgustikud?
  3. Võimestav kool (Ene Mall Vernik, Kadi Kreis)
    Fookus: kuidas luua kooli, mis toetab iga inimese eneseteadlikkuse arengut, oma õpitee eesmärgistamist ja seatud eesmärkide saavutamist?
    Töötoa sisu: Võimestav kool loob õpikeskkonna, mis toetab õpilastel eneseanalüüsi oskuse, õpioskuse, kriitilise mõtlemise, loomingulisuse, algatusvõime, sotsiaalsete oskuste kujunemist, suutlikkust ja julgust olla loov ning püstitada ja teostada nii isiklikke kui ühiseid eesmärke. Võimestav kool toetab õppija agentsuse/subjektsuse, tema tegevusvõimekuse suurenemist, mis võimaldaks inimesel olla oma elu peremees ja tulla toime üha keerulisemaks muutuvas maailmas.
  4. Haridus ja tööelu (Krista Loogma, Raul Eamets)
    Töötuba on seotud Haridusstrateegia 2035 protsessiga. Töötuba on jaotatud kaheks 1,5 tunniseks sessiooniks.
    Üks neist on pühendatud hariduse ja tööturu makroproblemaatikale, keskendudes küsimustele:
    – Kas me ei peaks inimeste erialavalikud mõned aastad edasi lükkama, aega pärast gümnaasiumi, kui nad on sotsiaalselt küpsemad. Siit jätkuküsimused: Kui suures mahus tuleks gümnaasiumi õppekava muuta, et see oleks jõukohane 90% põhikooli lõpetajale? Kui see on realistlik stsenaarium on, peamised vastulaused?
    – Kui me eeldame, et tuleviku haridustee on ühe rohkem indiviidi keskne ja personaliseeritud, siis kuidas me tagame riigi seisukohast oluliste erialadel õppimise? Millisel määral peaks riik suunama inimese haridusvalikuid ja mis meetmetega?
    (Juhib Raul Eamets)
    Teine osa töötoast käsitleb õppijate tulevikuvalmiduse (OECD Learning Framework 2030) problemaatikat ning keskendub küsimustele:
    – Kuidas arendada kiirenevas ja keerukamaks muutuvas tööelus vajalikke pädevusi erinevates õppimise keskkondades?
    – Millised on võimalused luua nn „õmblusteta (barjäärideta) õpikekskkond“ nende arendamiseks? Üks võimalus, mille pakkus tulevikuvisoonina CEDEFP (2108) võib olla kutsehariduse (VET) mõiste laiendamine – kutse/professionaalset õpet ei mõisteta kui eraldiseisvat haridussektorit, vaid kui osa erinevatel haridustasemetel ja keskkondades (eriti töökeskkonnas) toimuvast õppest
    (Juhib Krista Loogma)
  5. Enesekindel ja professionaalne õpetaja (Margit Timakov, Mihkel Rebane)
    Fookus: Õpetaja autonoomia suurendamine ning õpetaja agentsuse toetamine. Õpetaja kutse – litsents või luksus.
  6. Uute väljakutsetega kooskõlas olevad, õpetajaid toetavad töötingimused (Elin Ots, Edgar Roditšenko)
    Fookus: Õpi- ja õpetamiskeskkond üldisemalt. Vaimse tervise hügieen. Riigi ja koolipidaja vastutus
  7. Digipööre ühiskonnas, hariduskeskkonnas ja õppimises (Marju Lauristin, Mart Laanpere, Astrid Sildnik)
    Fookus: Kuidas saavutada kõigi õppijate jaoks võrdsed võimalused (koolide taristu, kodused võimalused) tõhus metoodika ja pädevad õpetajad?
  8. Millist kõrgharidust Eesti vajab? (Ene Grauberg, Maarja Vaino)
  9. Eesti haridus ja kultuur maailmatuultes (Maria Erss, Katrin Maiste)
    1. fookus: Hariduse üleilmastumine ja OECD roll selles. Küsimused: Milles väljendub hariduse üleilmastumine ja miks see toimub? Kuidas jõuda heaolu-keskselt eesmärgistatud õppimiseni valdavalt neoliberalistlikus maailmas/Eestis, kus üks põhiväärtusi on konkurents?
    2. fookus: Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Küsimused: Kuidas tõsta eesti keele mainet eestlastest ja muust rahvusest kasutajate hulgas? Kuidas laiendada ja levitada Eesti kultuurivälja Eestis, välismaal ja veebis? (Maria Erss ja Katrin Maiste (Eesti Instituut))
  10. Raamatukoguta kool? Kooliraamatukogude väljakutsed (Sirje Riitmuru, Lea Paasik + ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsioon)
    Kas kooliraamatukogu eesmärk on õpilase ja õpetaja toetamine – koostöö kooli juhtkonnaga? Kas lugemise väärtustamine ja raamatute olemasolu koolis on teadlik otsus? Kas lihtsalt raamatud riiulitel või organiseeritud asjatundlikult valik? Kas õpiala ja raamatuala koos on raamatukogu või õpikeskus? E-raamat ja e-õpik üks valikutest või ainuvõimalus? Millised on e-raamatute lugemis- ja laenutusvõimalused tegelikult? Kui palju peaks õpilane kasutama digiseadmeid õppetöös? Raamatukogu digivahendid kui võimalus ühtlustada õpilaste võimalusi digiõppes? Õpikeskus-raamatukogu võimalused õppekava üldpädevuste ja sealhulgas digipädevuse osaoskuste õpetamisel ? Kohustuslik kirjandus – kas ainult ilukirjandus? Huvi äratamine lugemise vastu – kas võimaluse pakkumine raamatunäituste, ürituste näol on juba pool võitu?

    Kas raamatukogu on vajalik koht koolis lapsele, kes soovib rahulikku keskkonda koolisaginas? Raamatukoguala kui “kogupäevakooli” osa õppimise ja vaba aja sisustamise võimalustega?

    Raamatukoguhoidja – kas haridustehnoloog, informaatikaõpetaja, noorsootöötaja, psühholoog ja oma ala spetsialist ühes isikus? Kas kooliraamatukogu jääb hariduse valdkonda või kultuuri valdkonda?

  11. Kas praegune kasvatusteadus vastab Eesti (tuleviku)vajadustele? (Kristi Mets)
    Töötuba otsib vastuseid järgmistele küsimustele: Milliste teemadega peavad kasvatusteadlased kindlasti järjepidevalt tegelema? Milliseid teemasid, nähtusi valdkonnas on oluline uurida? Milline on ühiskondlik ootus kasvatusteadlastele?Millised kasvatus-ja haridusteaduste kitsamad valdkonnad vajavad tõenduspõhised uuringuid?
  12. Haridus väärtuste kujundajana (Margit Sutrop, Helen Hirsnik ja Nele Punnar)
    Töötoas arutame selle üle, milliseid väärtuseid meie koolides tegelikult elatakse? Millal saame rääkida teadlikust väärtuskasvatusest ja kuidas seda mõõta? Mis üldse mõõdab kooli headust? Kas ja mida annavad meile eksamitulemuste põhjal koostatud pingeread? Millist tagasisidet koolid tegelikult vajavad ja kes seda andma peab? Toome näiteid Hea kooli ja Hea lasteaia konkurssidel osalenud koolide ning lasteaedade kogemustest.
  13. Õmblusteta haridus, takistusteta haridus- ja kultuurikorraldus (Tõnis Lukas, Helmer Jõgi)
    Praegu on väljalangevus nii gümnaasiumist kui kutsekoolist suur, pettunud või muidu lohakil noori liiga palju. Kahe koolitüübi sügavam integratsioon nii ühisõppekavade kui individuaalkavade tasemel hajutaks jutud kutseharidusest kui tupikteest ja rikastaks seega noorte valikuid. Noor peaks saama kokku panna endale võimete ja huvidekohase haridustee – eesmärgiks on seda takistavate barjääride maha lõhkumine nii põhi-, kesk- kui ka kõrghariduslikus õppes, aga ka parem koostöö üle eri omandivormide piiride. Õppekava läbimist toetavad koolivälised tegevused kõigis elusfäärides.
  14. Täiskasvanud õppijani jõudmine (Tiina Jääger, Reet Valgmaa)
    Fookus: Kas vähemate võimalustega õppijani jõudmine on koolituse pakkuja vastutus või probleem, mis vajab laiemat lahendajate ringi?
    Probleem: On olemas dokumendid, kampaaniad, retoorika, arutelud, on olemas koolituse pakkujad/korraldajad ja on olemas potentsiaalsed õppijad. Kuidas peaks toimima, et need kolm osapoolt kokku saaks ning tekiks ühine eesmärk. Kuidas luua sellised tingimused, et koolituse korraldaja jõuaks võimalikult paljude, just vähemate võimalustega ja madala motivatsiooniga õppijani?
  15. Elukestev õpirajal püsimine ja selle võimekuse toetamine (Reet Laja, Tiiu Männiste)
    Fookus: Elukestva õppe poliitikate kohandamine muutuvate õpi- ja töökeskkondadega.
    Elukestval õpirajal püsimine sõltub osaleja aktiivsusest ning seda toetavast poliitikatest, töö- ja õpikeskkondadest. Õppes osalemise aktiivsust soodustab/mõjutab aina enam ka tehnoloogia areng. Ideaalis peaks pidevalt muutuv ja avarduv elukestva õppe väli sisaldama nii personaalseid igapäeva toimetuleku kui ka laiemaid ühiskonna, kultuuri-, ja töömaailmas tekkivate probleemide lahendamise oskusi.
    Millele peaksime tähelepanu pöörama?
    Elukestva õppe aina avarduvad väljundid ja võimalused sunnivad küsima, kuivõrd suudavad senised toetajad (haridus- ja tööturupoliitikud, tööandjad jt) ja koolitajad püsida kiirete muutuste rajal, millistele uutele oskustele peaks enam tähelepanu pöörama; kuidas kasutada aktiivsete õppijate kogemusi ja uuenduslike töökeskkondade võimalusi elukestva õppe võimestamiseks; milliste uute vahenditega või kuidas aktiviseerida elukestva õpiraja passiivsemaid osalejaid ja neid, kes pole sinna veel jõudnud

 

NB! Siinne nimekiri loetleb vaid Eesti Haridusfoorumi läbiviidavaid töötubasid – töötubade täieliku nimekirja leiate SIIT

 

Oluline info töötoa läbiviijale

Töötubade ladusaks ja tõhusaks toimimiseks paluvad korraldajad töötubade juhtidel silmas pidada järgmist:

  • Et töötubade väljundid tõhusalt strateegia võtmeküsimuste arendamisse panustaksid ning ekspertrühmad oma seni tehtud tööle tagasisidet saaksid, paluvad korraldajad kõigil töötubade juhtidel niipea kui võimalik täpsustada oma töötoa eesmärki ja fookust ning sõnastada konkreetsed aruteluküsimused, millele töötoas vastuseid oodatakse.

  • Arutelu- ehk fookusküsimusi ei tohiks olla üle 3-4 Oma töötoa fookusküsimused ja eesmärgiseade palun saatke aadressile: haridusfoorum@haridusfoorum.ee hiljemalt 9.novembriks.
  • Soovitame töötubade juhtidel kutsuda oma töötubadesse osalejaid, kes on töötoa teema asjatundjad
  • Töötuba algab sissejuhatusega teemasse – miks on valitud arutamiseks antud teema, kuidas see teema on strateegiliselt tähtis ja mida oleks sellel teemal lisada hariduse tuleviku visiooni
  • Töötoa juhid selgitavad töötoa eesmärgid, kuhu tahetakse välja jõuda.
  • Töö tulemusena pannakse kirja ettepanekud ja tagasiside haridusstrateegia ekspertrühmadele.
  • Töötubade arutelude tulemusena ootavad korraldajad nii suulist kui kirjalikku kokkuvõtet.

  • Kvaliteetse kirjaliku kokkuvõtte saamiseks peab töötoas olema kokku lepitud nn protokollija, kes teeb arutelust jooksvalt kokkuvõtte.
  • Suuline kokkuvõte tuleb ettekandmisele suures saalis peale töötubade lõppu.
    Kirjalik kokkuvõte vormistatakse Padlet.com keskkonnas, mille kasutamiseks tehakse juhend (koostab Astrid Sildnik)