EHF tööandjate seminari kokkuvõte
Seminar tööandajatega toimus 5. detsembril 2020 Eesti Haridusfoorumi juubeliürituste sarja foorumi “EHF 2020: Tulevikukool – avatud haridusruum” raames.
Haridusstateegia 2035 üheks keskseks ideeks on paindlikud individuaaliseeritu õpiteed, personaliseeritud õpe avatud haridusruumis. Kuna töökeskkond on pea igal eluetapil inimeste õppimise üheks olulisemaks osaks, eeldab individuaalsete õpiteede ja avatud haridusruumi kontseptsioon tõhusa(ma)t koostööd tööelu ja hariduse vahel ning paremat õppimisvajaduse ja -võimaluste mõistmist kõigilt. Uus olukord, mille CoVid viiruse lained on kaasa toonud, on omakorda muutnud inimeste õppimise ja ümberõppimise vajadust ning samas ka mõningaid võimalikke lahendusi ja kriitilisi kohti paremini kätte näidanud. Kevadine kriis tõukas haridusruumi avanemise suunas, kuid näitas ka väljakutseid.
Paneelarutelul jätkasime 2020 jaanuaris toimunud EHF ja tööandajate koostööseminaril alustatud arutelusid tööandjatega ning eesmärgiks oli arutada haridusstrateegia 2035 visiooni ideede ning strateegiliste eesmärkide rakendamisvõimalusi. EHF seminaril (22.01) rõhutasid kõik osapooled:
- üld- ja tulevikupädevuste üha kasvavat tähtsust, aitamaks inimestel tänases, veel enam aga tuleviku tööelus õppida ja kohaneda. See asjaolu on teada juba kaua, kuid probleem on selles, et üldiste pädevuste defitsiit on endiselt suur ja kasvav.
- kiirenevate töömuutuste maailmas ei saa tööandaja enam oodata “valmis” töötajaid konkreetsetele ametikohtadele ja seetõttu kasvab ka tööandja vastustus töötajate õppimise toetamise eest.
Mõned lähtekohad
- tööturu osaliste (kool, õppija, töökoht) roll ja vastutus oskuste arendamise eest muutub, kuid see pole selge
- koolid ei kasuta ära töökohapõhise õppimise potentsiaali
- teadlikkus töökohatdel õppimise võimaluste/mehhanismide osas on üldiselt madal, kuid varieerub samas ettevõtete vahel oluliselt
- ettevõtete vahel on suured erinevused töölõppimise toetamises ning kutse/kõrgharidusse ning täiendusõppesse panustamisel
- väike-/mikroettevõtete panus ja võimalused pakkuda kvaliteetset töölõppimist ja juhendamist jätab üldiselt soovida
Tööandjate paneelarutelul keskendusime kahele küsimusele:
- Millised on tööandjate ootused ja vajadused nii kutsehariduse, kõrghariduse kui ka töötajate täiendkoolituse ja ümberõppe osas, mida peaks uue haridusstrateegia rakendamisel arvestama? Mis peaks hariduse sisus ja korralduses olema teisiti?
- Kuidas näevad tööandjad võimalusi ja vajadust pakkuda õppimisvõimalusi ja toetada õppimist töökohtadel? sh võimalusi õppimist töökohtadel tõhusamalt juhendada?
Osalesid:
Ants Sild – BCS/Baltic Computer Systems Koolitus AS, EEÕLS 2020 meeskonna liige (ESITLUS)
Estel Pukk – Pare juhatuse liige, Fiizy personalijuht
Peep Peterson – Ametühingute Keskliidu juht
Maire Forsel – EVEA, ettevõtja ja sotsioloog, Leisi Loomekoja asutaja
Roomet Sõrmus – Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Triin Kask – Idufirmade asutajate selts, juhatuse liige
Peamised arutelu tulemused (väljakutsed, ettepanekud):
Tasemeõpe on haridusstrateegias hästi sees, kuid elukestav õpe väljaspool formaalharidust, sh tööelus õppimine ja vajalike pädevuste arendamne mitte.
Samuti ei ole riiklikku institutsiooni, kelle vastususalas oleks elukestev pädevuste arendamine, sh pädevuste arengu riiklik toetamine tööelu jaoks prioriteetsestes sektorites. Pole teada, milline riiklik institutsioon tegeleb sellega süsteemselt, on eestvedaja? Valitseb ka terminoloogline segadus selles valdkonnas (form-mitteform-nonform jm)
Kuigi ülikoolides tegeldakse selle valdkonnaga akadeemiliselt, sh tööga seotud õppimine (praktika uuirngud, tööpõhise õppimise uuringud) tööandjad neist uuringuist ja tulemustest üldse teadlikud. Kommunikatsioonibarjäär.
Üldised pädevused ja motivatsioon on endiselt võtmetähtsusega elukestvas õppes; elulähedane õpe, tööandjate kaasamine õpesse aitaksid. Traditsioonisel viisil õpetamine ei aita; vaja on inimesi, kes mõtlevad kastist välja ja suudaksid loovalt probleeme lahendada
Paindlik tööturg vs traditsiooniline formaalharidus vastuolu
Konkureerivad koolituse pakkujaid on turul on palju. Samuti mitmeid erinevaid õppimise viise peale formaalhariduse (huviharidus, vabaharidus, tööandja/prganistsioonides pakutav, töötukassa pakutav, sh ennetav koolitus jm). Et mõista, mis personaalselt parim on, jõuame jälle üldiste pädevuste, eriti eneseregulatiivsete pädevuste juurde.
Oluline oleks peamised osapooled teeksid koostööd, et mõista, kuidas täiskasvanud ja seeniorid, kel tekkinud vahe õppimisse, saaksid uuesti “õppimise ree” peale. Kelle vastutus see (peale inimese enda) on?
Idufimade talendipuudus. Pädevuste vajadus: STEAM, teaduslik-tehnoloogiline pädevus, insenerdisaini oskused, probleemilahendamise oskused, kartmatus eksida , julgus katsetada ja lahenduste otsimine, eneseusk. Sektoris tehakse oma koole (Jõvi Tehnoloogiakool, Cleveroni akadeemia)
Uuringud mõtestamiseks ja analüüsiks, strateegilisteks uuringuteks ja poliitikate väljatöötamiseks elukestva pädevuste arendamise jaoks . Luua esmane kompetents antud valdkonnas kas ülikoolide juurde või mujale (TLÜ, Riigikogu Arenguseire Keskus, Strateegiabüroo, Töötukassa…)