“Veebruaris 2014 võttis Vabariigi Valitsus vastu Elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS), hetkel on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ülesandeks selle strateegia programmide koostamine. Sisuliselt on need programmid, mille abil EÕS-s püstitatud eesmärgid ja ülesanded ellu viiakse. EÕS’s on 5 peamist eesmärki: muutuv õpikäsitus, õpetajate ja koolijuhtide professionaalsus, suurem seotus töömaailmaga, valikute ja võimaluse tagamine ning digipööre. Need 5 märksõna hõlmavad järgmiste aastate tegevusi.”
“On algamas uus Euroopa Liidu struktuurfondide periood. Meil on selles mõttes õnn ja rõõm, mitte rakendus programme ainult kavandada, vaid on olemas ressursid, et neid kavandatut ellu viia. Sellest tulenevalt on kokkulepitud, et EÕS’s saavad olema horisontaalsed programmid, näiteks õpetajate ja koolijuhtide koolituse programm. Koolijuht on oluline märksõna selles, mitte ainult õpetaja, sest tegelikult näeme seda, et mitterakendatud asjad on sageli pahatihti juhtimise taga kinni; ka õpetajate madala staatuse küsimus on sageli just koolijuhtimise murekoht. Need asjad peavad koos käima, aga seda tuleb rõhutada. On õppevara programm, ettevõtluse arendamise programm – kõiki neid programme rakendatakse erinevatel haridustasanditel. Lisaks sellele jätkuvalt ka haridustasandite programmid, ehk siis üldharidus programm, kutsehariduse programm, kõrgharidus programm.
Oktoobri lõpuks peaks programmid valmis olema, mõnedega on kiirem, teistega on vähem kiire. Õppenõustamise karjääriarendus programm, karjääriõppe programm on üks programm, millega on kiire, sest tugiteenuste teema on praegu õppenõustamise programmi all. Sisuliselt peaks see käivituma nüüd kohe, et seatud eesmärgid täidetud saaksid ja tegevused tehtud. Seal sõltub kiirus ka sellest, mis on riigieelarveliste vahendite poolt kaetud. Viimaseid on aega kauem arutada ja koostada ja need, mis on Euroopa Liidu struktuurfondi vahenditega, nendega on kiirem, et saaks hakata vahendeid kasutama.
HTM’is on uus osakond – õpetajate osakond. Õpetaja osakond vastutab läbivalt nii üldhariduse, kutsehariduse kui ka kõrghariduse valdkonnas kogu õpetaja teema eest ja veab seda programmi. Põhimõtteliselt on programm mõeldud nii õpetajate kui koolijuhtide koolituse jaoks, praktika küsimus on väga tugevalt seal üleval olnud. Mureks on, mida me ka TALIS’s näeme, et meie õpetajad teavad, aga ei rakenda. Küsimus ei ole selles, et nad oleksid vähe koolitusi läbinud, küsimus ei ole isegi selles, et nad oleksid nii-öelda valesid koolitusi läbinud – nad on palju läbinud, tundide poolest väga palju. Vene koolide õpetajad on veel rohkem kui eesti koolide õpetajad läbinud justkui õigeid koolitusi, aga miskipärast need asjad ei rakendu. Sellepärast peaks vaatama, kuidas neid koolitusi läbi viime. Ilmselgelt on vaja mingisugused arengud läbi viia. Näiteks me oleme rääkinud sellest, et koolitajal on kohustus olla teatud perioodil ka mentor. Ehk siis on koolituse blokk, seejärel läheb õpetaja kooli ning tal on kohtustus rakendada seda, mida ta koolitusel õppis, näiteks siis kujundavat hindamist, selleks, et seda juurutada. Seejärel tuleb koolituse meeskonnast keegi kooli, kes teda nõustab, vaatab, annab tagasisidet ja pärast on taas koolituse blokk, kus arutatakse läbi, milline kogemus oli ja kuidas läks. /p>
Praegu mõeldakse, et mis oleks need olulised teemad, mida programmi raames rakendada; ka seda, kuidas sisuliselt tagada, et koolitus oleks kasulik kõigile ja tooks kasu eelkõige õpilastele koolis.Valdkonna koolituse seab ette EÕS, kuid teisalt ka õppekava. Meil on kohe jälle uuendatud õppekava, mis laias väärtushinnangute skaalas ei ole suuri uuendusi kaasa toov. Kuigi oleme saanud uut õppekava 3 aastat rakendada, näeme, et ikkagi väga sageli ei ole olulisi teemasid suudetud vähemalt mitte igal pool rakendada. Kui nüüd mitte üldistada, siis on meil väga häid koole, väga häid õpetajaid, väga häid edulugusid. Koolijuhtide temaatika tuleb muidugi ka, sest koolijuhid on saanud äsja suurema vastutuse, suurema vabaduse nii õpetaja töökoormuse kui ka palga määramisel, mis toob siis endaga kaasa uuenenud ootused koolijuhtidele. Koolijuht pigem nagu liider, kaasaja, avatud keskkonna looja, kogukonna kaasaja, lastevanemate kaasaja, kollektiivi kaasaja ja õpilaste kaasaja kui juht iseenesest.”
Allikas: transkribeeritud suulisest esinemisest