Eesti Haridusfoorumi seminar „Elukaar ja õppimine“
Eesti haridusstrateegia projekti väljakutsete arutelu
10.02.2012 hotell Euroopa, Tallinn
EESTI HARIDUSSTRATEEGIA PROJEKTI VÄLJAKUTSETE ARUTELU
Seminarist osavõtnud organisatsioonid: Eesti Vabaharidusliit, Andras, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Tallinna Ülikool, Eesti Haridusfoorum.
Lähteülesanne Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koostamiseks
Olav Aarna, EHF juhatus
2010. aasta septembris sõlmiti kokkulepe Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel Eesti haridusstrateegia väljatöötamiseks aastateks 2012-2020. Koostööleppe tulemusena esitati 2011. aasta juunis Haridus- ja Teadusministeeriumile “Eesti haridusstrateegia kavand”, kus toodi välja Eesti hariduse viis väljakutset ning neile vastavad lahendusmeetmed. Esitatud dokument ei vasta taotluslikult strateegia vormireeglitele. Tehtud eeltöö põhjal peaks edasise tegevuse käigus valmima elukestva õppe strateegia, mis vastaks riiklike dokumentide vormireeglitele.
Eeltöö raames toimus laiapõhjaline arutelu erinevate huvirühmadega nende probleemidest ning tulemusena sõnastati Eesti hariduse viis väljakutset:
- Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse poole;
- Õpetaja positsiooni ja maine tõus;
- Õppes osalemise kasv;
- Hariduse tugevam seostamine teadusühiskonna ja innovaatilise majandusega;
- Digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks.
Elukestva õppe strateegia ettepanekus on välja toodud:
- Strateegia ja arengukava vajadus (liikumisest teadmise- ja innovatsioonipõhise ühiskonna ja majanduse suunas tulenevad mitmed ootused elukestva õppe süsteemi osas);
- Üldine eesmärk (kõigile Eesti inimestele nende vajaduste ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu elukaare jooksul, kujundades õppimisest inimese elulaadi osa);
- Strateegia põhiprobleem (kvaliteeti tagamine);
- Viis lahendamist vajavat probleemi;
- Seitse kavandavat tegevussuunda.
Vormikohane lähteülesanne vabariigi valitsusele on juhtkomitee poolt esitatud Haridus- ja Teadusministeeriumile 2.veebruaril.
Elukaar ja õppimine
Ene-Mall Vernik, EHF toimkond
Elukestva õppe strateegiaga edasiminemiseks on vajalik arutleda, kuidas näeb välja elukaar, mis väljendab elukestvat õpet, kus igal astmel on õppekavadega seotud eesmärgid ja võtmepädevused. Kui ühiskond aktsepteerib, et kiiresti muutuva eluga toimetulekuks on vajalikud eelkõige võtmepädevused, siis tuleb kõikides õppekavades nendega arvestada. Üldhariduse õppekavas on pädevused välja toodud alates 1996. aastast, kuid nende rakendus pole tänaseni teoks saanud. Võtmepädevuste kasutamine nõuab formaalsest haridusest ka teistsugust struktuuri.
Elukaare erinevatel astmetel on nii formaalsel kui mitteformaalsel haridusel oma roll. Formaalse ja mitteformaalse hariduse koostöös eristub kolm taset: (1) pooled pole haagitud, (2) teatud valdkondades on arvestatud teise poolega ja (3) pooltel on ühine eesmärk.
Kuidas mõistame mõlemat poolt ja vabaharidust. Elukaare arutluse juures tuleb vastata küsimustele: kes tahab õppida, kus õppida ja mida saadud haridusega peale hakata?
Parimad näited elukestvast õppest: kogemus “Aasta õppijast” põhjal
ANDRAS
Aasta õppija tunnustamine toimub tänavu 15. korda. ANDRAS levitab infot ja kutsub inimesi esitama kandidaate läbi maakondlike tegevusgruppide. Aastas esitatakse ligikaudu 180 organisatsiooni ja inimest, sealhulgas ligikaudu 90 õppijat. “Aasta õppija” on õppimissaadik, kes jagab oma kogemust ja jutustab seda teistele, pakkudes nn piiripealsetele inimestele tuge ja julgustust.
Täiskasvanud õppijale on abiks ära kuulamine, nõustamine, tunnustamine
Uuesti õppima
Tiina Jääger, Vabaharidusliit
2008-2012 kestva programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolitus-keskustes” peamine taotlus on elukestva õppe näitajate protsentuaalne tõus läbi õpivõimaluste suurendamise. Nelja aasta jooksul on programmis õppinud 28 070 inimest.
Uuesti õppijad on peamiselt madala haridustasemega noored täiskasvanud. Uuesti õppima kursusel aidatakse taasavastada õppimise võlu ja vajadus. Kaks korda nädalas, kokku 100 akadeemilise tunni jooksul, tegeletakse enesekohaste oskuste, õpioskuste, ja kodanikukompetentsi arendamisega ning toimuvad erinevad õppekäigud. Mitmed kursusel osalenud inimesed jätkasid täiskasvanute gümnaasiumis või kutsehariduses. Programmi levitamiseks oli edukaim kohalikus ajalehes ilmunud “anna info edasi” temaatiline artikkel.
Oluline on nõustamine, mis motiveerib.
Grupitööde kokkuvõtted
Lähtutakse inimese elukaarest, mitte organisatsiooni omast. Inimese elukaart tuleb vaadelda kultuuri keskkonnas.
Elukaare lahtimõtestamisel leiti grupiarutlustes, et lähtuda saab kriisimomentidest, sotsiaalsest staatusest, vaimsest tervisest ja/või iseseisvuse astmest.
Lähtudes kriisimomentidest saab eristada suuremaid elumuutuse etappe:
- eneseanalüüsi algus lasteaias,
- põhihariduse jooksul intensiivne eneseanalüüs, sh põhikooli lõpetajate tugistruktuuri tähtsus suunamisel,
- tööle minek ja/või õpe, ümberõpe,
- pere loomine, mis loob uue vajaduse ümberõppeks,
- töötuks jäämine,
- VÕTA ja eneseanalüüs
- vahekarjäärid, hallid tsoonid
- kogemustega 60+ aastase teadmiste rakendamine, inimese enda nn valgustatud seisund.
Elukvaliteet sõltub võimete-soovide kooskõlast, väljendab inimese ootuste ja tegelikkuse tasakaalu määra. Kriis ajendab õppima, seejuures on tähtis kriisi märkamine ja võimekus sellega toime tulla ning enesekohane pädevus (kas inimene tahab, oskab ja suudab olla enese peremees). Kuidas on elukaare jooksul inimese arengu isiklik suund seotud ühiskonna suunaga? Elukaare rakendus nõuab uut õppimise paradigmat.
Arutelu
- “Eesti haridusstrateegia” asemel on soovitatav kasutada “elukestva õppe strateegia” mõistet, kuna “haridusstrateegia” all mõistetakse pigem formaalharidust.
- Mõistetes on vaja ühist kokkulepet. Vajalik mõistesüsteemi ülevaatamine ja radikaalne muutus.
- Mõistete ühtlus aitab kaasa ka statistika ja analüüside võrreldavusele.
- “Elukaare” mõte on pessimistlik, kuna elukaar esialgu tõuseb ja siis langeb.
- 50+ vanusega inimestele pole praegune karjäärinõustamine sobilik.
- “Töökeskus” ehk nõustamiskeskus madala haridustasemega inimestele. Olemasoleva keskused on killustunud.
- Inimestel pole kellegagi rääkida, mida endaga peale hakata.
- Informatsioon on olemas, kuid ei jõua õigete inimesteni.
- Tunnustamine on suur motivaator.
- Inimene peab ise olema õppimisest huvitatud.
Eesti elukestva õppe strateegia projekti järgmised sammud:
- Soovitakse arutelu metodoloogiliste jm küsimuste üle, et analüüsida tehtud vigu ja anda edasi parendusvõimalusi.
- Strateegia tutvustamine ja parendusettepanekute tegemine koostöös teiste MTÜdega
“Eesti Haridussüsteemi viis väljakutset” projektimaterjal ja strateegia koostamise käigus valminud tekste sisaldava taustmaterjali leiab Eesti Haridusfoorumi kodulehel (www.haridusfoorum.ee/haridusstrateegia).
Uus haridusprogramm ERASMUS for all (http://ec.europa.eu/education/erasmus-for-all/) kujundab ümber varasemad programmid. Täiskasvanuhariduse toetuseks uues programmis otsustati saata vastav kiri Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Eesti esindusele EK juures.
EHF 2011 toimkonna juhatus