EESTI HARIDUSFOORUM 1998
HARIDUSE ROLL EESTI ÜHISKONNA ARENGU KUJUNDAJANA
HAAPSALU KULTUURIMAJAS 20. ja 21. NOVEMBERIL 1998
Haridusfoorumile oli valitud 283 delegaati.
Foorumi avas 1998. a toimkonna esimees Olav Aarna, Tallinna Tehnikaülikooli rektor.
Ta tutvustas 1998. aasta foorumi ettevalmistamist nelja teemabloki kaudu: „Hariduskontseptsioon ja haridusstsenaariumid” (töörühma juht Mati Salundi, TÜ), „Hariduse sisu ja kvaliteet” (Toomas Tenno, TÜ), „Haridus ja majandus” (Toomas Kink, Lähte Gümnaasium) ning „Lapse tervis” (Inger Kraav, TÜ).
Teemad mõtestatakse lahti paneeldiskussioonide vormis. Ta soovitas, et metafoorselt väljendades tuleks haridus muuta ühiskonna arengu vagunist veduriks! Teadlikult tuleb seada eesmärgiks Eesti ühiskonna kujunemine õpiühiskonnaks. Selle eesmärgi saavutamiseks vajatakse radikaalset haridusreformi.
Foorumist osavõtjaid tervitas Haapsalu linnapea URMAS SUKLES.
Sissejuhatava ettekande tegi Haridusministeeriumi kantsler GEORG AHER. Ta tutvustas kolme dokumenti:
- vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu „Õppiv Eesti”,
- ekspertide poolt esitatud „Eesti haridusstrateegia” ja
- eelmisi täiendav „Eesti haridusstsenaariumid”.
Riigikogus vastuvõtmiseni need ei jõudnud.
Kantsler toonitas, et huve ja võimeid arvestav hea haridus peab olema kättesaadav igale Eesti elanikule tema majanduslikust, sotsiaalsest, rahvuslikust ja regionaalsest taustast sõltumata. Haridussüsteemis ei saa olla tupikteid. Oluliseks võtmesõnaks on saanud hariduse kvaliteet ja selle hindamine. Hariduskorralduses tuleb arvetada kasvandike ja õppurite erivajadusi. Hoopis olulisemat rolli etendab tulevikus elukestev õppimine ja koolitus. Ta tõstatas ka haridussüsteemi juhtimise küsimuse ja õppeasutuse ülesande tagada õppekavade arendamine ja realiseerimine.
Oma esinemise viimases osas peatus G. Aher süsteemi finantseerimise probleemidel.
Ta avaldas lootust, et Haridusfoorumi töö käigus pannakse kokku Eesti hariduse kontseptsiooni dokumendi versioon, millega edasi töötades saab riigikogule esitada ka vastava dokumendi.
I PANEEL HARIDUSKONTSEPTSIOON JA HARIDUSSTSENAARIUMID
ESINESID:
- VIIVE RUUS, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor;
- RAIVO VILU, Tallinna Tehnikaülikooli professor;
- LEIF KALEV, Tartu Ülikooli üliõpilane;
- HANNES VOOLMA, Avatud Eesti Fondi projektijuht.
SÕNAVÕTUD:
- KRISTA LOOGMA, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektidirektor;
- AHTO OJA, „Eesti 21″ projektijuht;
- TALVI MÄRJA, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees;
- KAAREL HAAV, Riigikogu kantselei nõunik;
- ENE-SILVIA SARV, Tallinna Pedgoogikaülikooli teadur;
- MERLE LÕHMUS, ETKA Andras arenduskeskuse juhataja;
- MAREK STRANDBERG, Concordia Ülikooli õppejõud;
- IVAR MÄNNAMAA, projektide „Hea algus” ja „Haridusring” esindaja;
- MAIT KLAASSEN, haridusminister.
II PANEEL HARIDUSE SISU JA KVALITEET
ESINESID:
- REET LAJA, Sotsiaalministeeriumi personali- ja koolitusosakonna juhataja;
- TOOMAS TENNO, Tartu Ülikooli professor;
- ANDRES KIITAM, Tallinna Tehnikaülikooli professor;
- MARI-EPP TÄHT, Saku Lastepäevakodu Terake juhataja;
- PEEP LEPIK, Helme Kutsekeskkooli õpetaja;
- ARKADI VARUSK, Tallinna Pedagoogikaülikooli kutsehariduskeskuse juhataja;
- AIN SAARET, Tallinna kesklinna haridusosakonna juhataja;
- EELA VELSTRÖM, Eesti Energia personalijuht;
- ARVO PÄRNISTE, Saku vallavanem.
SÕNAVÕTUD:
- PAUL-EERIK RUMMO, Riigikogu liige;
- REIN KOLDE, Tallinna Pedgoogikaülikooli professor;
- HILLAR-ENDEL PÕLDOJA, Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi esindaja;
- MARI-ANN PUSKAR, Tallinna 32. Keskkooli direktor, Ühendus Omanäoline Kool.
III PANEEL HARIDUS JA MAJANDUS
ESINESID:
- JAAK AAVIKSOO, Tartu Ülikooli rektor;
- MAREK STRANDBERG, Concordia Ülikooli õppejõud;
- ARVI ALTMÄE, Tallinna Kõrgema Tehnikakooli rektor;
- TOOMAS Kink, Lähte Ühisgümnaasiumi direktor.
SÕNAVÕTUD:
- HENN PÄRN, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektor;
- MARJU LAURISTIN, Tartu Ülikooli professor;
- KOKKUVÕTTE PANEELIST tegid:
- IVO EESMAA, Kärdla linnapea;
- OTT KASURI, Harku abivallavanem.
IV PANEEL LAPS JA TERVIS
ESINESID:
- ENE-MALL VERNIK-TUUBEL, Pühajärve Põhikooli direktor;
- MART MURDVEE, rahvastikuministri nõunik;
- INGER KRAAV, Tartu Ülikooli dotsent;
- KRISTI KÕIV, Tartu Ülikooli pedagoogikaosakonna doktorant;
- LEA MOSIN, Eesti Elukvaliteedikeskuse juhataja;
- HEKVE KERES, Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriahaigla õpetaja.
SÕNAVÕTUD:
- TÕNU KAUBA, Riigikogu kultuurikomisjoni liige;
- ÜLLE PURGA, Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktor.
SA EESTI HARIDUSFOORUM TÖÖ ARUANDE esitas nõukogu esimees HEINO LEVALD.
Ta tõi välja kolm põhiteemat:
- sihtasutuse eesmärgid ja ülesanded;
- sihtasutuse tegevus 1997/98. aastal ja
- sihtasutuse tulevik.
ETTEKANDE EESTI HARIDUSFOORUMI UUEST MUDELIST esitas toimkonna aseesimees ENE-MALL VERNIK-TUUBEL.
Ta tõi välja eelmistest haridusfoorumitest üles kerkinud probleemid ja ka vajaduse pöörata erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele:
- kihistumine hariduses ja hariduse kättesaadavus;
- kutsehariduse teema.
Haridusfoorumi korraldamisel tuleks arvestada järgmiste probleemidega:
- teema, mida arutada;
- kes löövad kaasa, st kuidas kaasata neid institutsioone, seltse, ühinguid ja kodanikke, et saalis oleks n-ö läbilõige ühiskonnast ning oldaks valmis aasta ringi probleeme analüsima;
- kellele on foorumi otsused kohustuslikud. Juriidilises mõttes ei ole need kellelegi kohustuslikud. Peaksime tegelema küsimustega, kuidas foorumi otsused teoks võiksid saada, kes neid ellu viivad, kes tunneb vastutust.
Kahest otsuste tasandist rääkis ka toimkonna esimees, Tallinna Tehnikaülikooli rektor OLAV AARNA.
Ta ütles: “Selgelt tuleb eristada kaht otsuste tasandit – operatiivsete ja strateegiliste otsuste tasandit, et tagada üldsuse, ühiskonna suurem osalus hariduspoliitiliste otsuste ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel.
Näiteks operatiivsel tasemel tegeleb haridusministri nõukoda. Strateegiliste otsuste tasandil kujunes välja haridusfoorum kui erinevate hariduspoliitiliste huvigruppide esinduskogu, mille põhirolliks jäi Eesti hariduskontseptsiooni väljatöötamine ja selle pidev aktualiseerimine. Selleks asutati Eesti Haridusfoorumi sihtasutus.”
Kultuurikomisjoni esimees Talvi Märja tegi ettepaneku, et haridusfoorum peaks ennast juriidiliselt määratlema.
Sellest kujuneski haridusfoorumi uue mudeli eelnõu.
Haridusfoorumi 1999 toimkond sai ülesande ette valmistada haridusfoorumi kui mittetulundusühingu asutamisdokumendid.
SÕNAVÕTUD:
- TIIT SALUMÄE, EELK Lääne praostkonna praost;
- MADIS MASING, Eesti Õpilasomavalisuste Liit;
- REET VÄÄRI, Eesti Lastevanemate Liidu asejuhataja, TÜ õppejõud;
- TÕNIS TAPUPERE, AS Wermo tisler, lapsevanem;
- LEHTE JÕEMAA, Eesti Õpetajate Liidu esimees;
- ARNE OTTER, TÜ üliõpilasesinduse abiesimees;
- TOIVO SIKK, HM noorsoo- ja huvihariduse osakonna juhataja;
- SULEV ALAJÕE, Riigikogu nõunik;
- MAIT KLAASSEN, haridusminister;
- Eesti kooli kvaliteediauhinna kriteeriumide väljatöötamise ettepanekuga pöördusid haridusfoorumi poole projekti „Eesti kool – kvaliteedikool” nimel Piret Viil ja Valvo Paat.
EESTI HARIDUSFOORUMI 1998 LÕPPDOKUMENDID
- Võeti vastu põõrdumine Eesti avalikkuse poole;
- Eesti Haridusfoorumi’98 seisukoht „Haridusstsenaariumid ja kontseptsioon”;
- Eesti Haridusfoorumi’98 seisukoht „Haridussüsteemi majandamine”;
- Eesti Haridusfoorumi’98 otsus „Hariduse sisu ja kvaliteet”;
- Eesti Haridusfoorumi’98 seisukoht „Lapse tervis”
- Eesti haridusfoorumi’98 otsus „Haridusfoorumi roll Eesti hariduspoliitikas ja sellele vastav tegevusmudel”.
Moodustati Eesti Haridusfoorumi’99 toimkond.
Kokkuvõtte tegi EHF juhatuse liige Jüri Jürivee.
Loe veel: KOGUMIK „HARIDUSE ROLL EESTI ÜHISKONNA ARENGU KUJUNDAJANA” Haridusfoorum 20.-21. november 1998, Haapsalu. TALLINN 1999.