Kogemused 2012. Tragetoni meetod – enne arvutil, siis käsitsi
Artikkel Õpetajate Lehes reedel, 4. mail 2012 nr. 17. Autor Piret Plaks, TLÜ täiendõppekeskuse spetsialist.
Tragetoni meetodi uuringud 6-9-aastaste lastega näitasid, et selle meetodiga kirjutama ja lugema õppinud oskasid keskmisest paremini lugeda ja kirjutada ka edasises koolieas.
Kontaktid: tel. 619 9527
Kogemused 2012. Kaukaasia riikide värvikas täiskasvanukoolitus
Artikkel Õpetajate Lehes reedel, 4. mail 2012 nr. 17. Autor Kadri Kiigema, TLÜ avatud ülikooli spetsialist.
Täiskasvanud hindavad Kaukaasias täiendkoolitust mitte väga. Siiski on mitmeid võimalisi enese täiendamiseks. Oma parema tuleviku kindlustamise vajadust mõistetakse järjest rohlem. Järjst rohkem on koolitamisest huvitatud nii riiklikud kui eraülikoolid. Püütakse leida uusi võtteid õppimise innustamiseks ja pakkumiseks.
Kontaktid: Kadri Kiigema, 640 9379.
Kogemus 2012. Möödunud aasta detsembris moodustati MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda.
Lahendama asuti järgmisi aineühenduste üleseid probleeme:
- hindamine, projektitöö, IT-kasutamine, õpetajatöö väärtustamine, atesteerimine,
- e-õpikud, e-eksamid, mis puudutavad kõiki õpetajaid ja aineid. Püütakse leida rohkem kõlapinda Eesti hariduspoliitika mõjutamiseks ja õpetaja töö väärtustamiseks. 27. Ja 28. aprillil 2012 püüti Otepääl lihvida täpsemaks MTÜ tegevussuunad, struktuur, juhtimine, kommunikatsioon ja liikmelisuse küsimused.
Kontakteeru: Juhatuse esimeheks on Mart Soobik.
Hea kogemus 2012 KEELEKÜMBLUSEST
ÕPIME ELU, MITTE KOOLI JAOKS.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava – Riigikogus vastu võetud 25.01.2002 nr. 56, §28 esimene alalõik sätestab, et alates 2011/2012 õppeastal minnakse gümnaasiumites 60 % üle eestikeelsele õppele.
Mõned näited gümnaasiumidest, kus ülesanne on lahendatud.
1. Hea kogemuse pealkirja võtsin Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi peahoone seinalt, kuhu lisasin koma teise sõna järel. Kool alustas süvenenud eesti keele õpetamist juba 2000.aastal. Sel aastal lõpetavad need, kes on õppinud keelekümblusklassides esimesest koolipäevast alates.
Asedirektor Marina ŽURAVLJOVA sõnul ei ole eesti keeles suhtlemine nendele õpilastele üldse probleem. Tema sõnul teadlikud lapsevanemad ise otsustavad, milline kool on nende lapse tuleviku jaoks parim. Tema sõnul on natuke hirmunud just vanem generatsioon, kes ei saa alati kõigest õigesti aru ja hirm tekitab ka vastuseisu. Osavad poliitikud aga kasutavad seda ära. Meile kätte-saadav press aga võimendab probleemi veelgi. Kool läks lisaks varajasele keelekümblusele üle ka hiliskeelekümblusele alates 6. klassist 2011. aastast.
Lisainfot saab: www.mhum.tln.edu.ee , direktor Tatjana LÜTER, õppedirektor Marina ŽURAVLJOVA. Kooli aadress: Tammsaare tee 145, 12915, Tallinn.
2. Tartu Annelinna Gümnaasium. Ka siin on aluseks võetud 1965. aastal Kanadas Montrealis kasutusele võetud keelekümblusprogramm.
Täpsem info: Tartu Annelinna Gümnaasium, Kaunase pst. 68, 50708 Tartu,
www.tag.ee, direktor Hiie ASSER.
3. Kohtla-Järve Vene Gümnaasium. Selle kooli omapäraks on esimese kuue klassi puudumine. Õppetöö toimub perioodide kaupa alates seitsmendast klassist. Missiooniks on olla hoolas aednik ja kasvatus on kuldne puu.
Täpsemalt: www.kjvg.edu.ee, Järveküla tee 39 , Kohtla-Järve 30328, Ida-Virumaa. Kooli juhib Veera SIBRIK.
4. Narva Soldino Gümnaasium. Üle on mindud osalisele eestikeelsele õppele. Hea kontakt on nii kohalike võimudega kui ka lapsevanematega. Koolis toimib nii tavaline kui ka hiline keelekümblus. Rakendatud on kujundavat hindamist. Lapsevanemate seas on kool populaarne, sest lapse tulevik on selles koolis õppides oluliselt perspektiivikam.
Kontakte leiate: Narva Soldina Gümnaasium, Tallinna mnt. 40, 21006 Narva. Direktriss Ljubov FOMINA, www.soldino.edu.ee.
5. Tallinna Pae Gümnaasium. Koolis ollakse arvamusel, et alushariduse tasemel peaks laps saama selgeks emakeele, alused oma rahvuskultuurist ja siis lisanduksid riigikeel ning võõrkeeled. Koolis toimib keelekümbluse meetod ja toimub ka hiliskeelekümblus alates 6. klassist. Kool on veendunud, et praktiliselt on õppekavas määratletud teadmised ja oskused praktiliselt võrdsed omandatud kõikides klassides. Õpilased valdavalt enam-vähem ühtlase tasemega nii eesti kui vene keelt.
Lisateave: Tallinna Pae Gümnaasium, Pae 5, 11414 Tallinn,www.pae.tln.edu.ee. Kooli direktriss on Isabella Riitsaar.
Tutvustas Jüri Jürivee, Eesti Haridusfoorumi juhatuse liige.
2012 Kuressaare Ametikooli ja ehitusettevõtete vahelise koostöö arendamine
Projekti nimetus – Leonardo da Vinci programmi lähetusprojekt COCOVET – Ehitusettevõtete ühine panus kvalifitseeritud tööjõu väljaõppesse 2007. a.,
Lühikirjeldus: projekti lähetus viis kooli juhtkonna ja ehitusvaldkonna esindajad koos ehitusettevõtete juhtidega Hollandisse ja Belgiasse, eesmärgiga kaasata ettevõtted ehituse valdkonna kutseõppe arendamisse.
Tulemus: Projekti olulisim tulemus on MTÜ E-Umbrella asutamine.
E-Umbrella on 2007. a lõpus Saaremaa ehitusettevõtete ja Kuressaare Ametikooli koostöös moodustatud mittetulundusühing. Ühingu eesmärgiks on tõsta ettevõtete ja Kuressaare Ametikooli konkurentsivõimet, arendades ettevõtete ühistegevust, tõstes kutseõppe kvaliteeti ja väärtustades erialase ettevalmistusega tublisid töötegijaid. Põhitegevuste hulka kuuluvad:
- Praktilise kutseõppe kvaliteedi tõstmine.
- Ühtse kvalifikatsioonisüsteemi ja tasustamispõhimõtete väljatöötamine ettevõtetes.
- Töötajate kvalifikatsiooni hindamine ja olemasoleva kvalifikatsiooni tõstmise soodustamine.
- Ametite väärtustamine ja tunnustamine.
- Kutseõppe (sh erialane täiendus- ja ümberõppe) vahendamine ja praktilise väljaõppe koordineerimine (sh stipendiumite maksmine).
- Ettevõtetevahelise koostöö tõhustamine.
- Tööturu nõuetele vastavate oskustööliste väljaõppe tagamine, tööturu olukorra hindamine ja preventatiivne tegutsemine.
Sellele on järgnenud uued ametikooli ja E-Umbrella ühised projektid:
- 2008 – LLP lähetusprojekt „Kohalike ettevõtjate vajadusest alguse saanud muudatuste elluviimine kutseõppeasutuses“, lähetus Sloveeniasse, Celje Kutseõppekeskusesse. Eesmärk kutseõppe kvaliteedi tõstmine ehituse valdkonnas ning ehituse erialade õppekavade arendus (keskhariduse baasil õppekavade väljaarendamine).
- 2008-2010 LLP koostööprojekt COCOMPEUR, “Comparison of construction sector curricula for easy work placement”. Eesmärk ehituse valdkonna õppekavade, tööohutuse nõuete ja praktiseerimisvõimaluste kaardistamine ja võrdlemine eri riikides, et hõlbustada praktikantide ja tööliste riikidevahelist liikumist.
- 2011 – LLP lähetusprojekt „Green Footprint“, rohelise ehituse põhimõtete õppimine Berliinis.
Kontakt: Sirje Ellermaa, Kuressaare Ametikooli arendusdirektor,
Lisainfo: http://www.ametikool.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=13&Itemid=70
2011 Karjääriteenused ja Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus INNOVE
Kontakt: Lõõtsa 4, 11415 Tallinn, tel. 699 8080.
Tunnussõnad: Siit leiad riikliku ja erasektori pakutavaid karjäärinõustamise, karjääriõppe ja karjääriinfo vahendamise teenuseid.
Mida otsid, kuidas leiad: Tunnusmärgiks on Rajaleidja .
Saad infot karjääriplaneerimisest, õppuimisvõimalustest nii Tallinnas kui maakondades. Infot saavad noored, täiskasvanud kui ka suunajad.
Saad vastuse küsimustele: Kes ma olen? Kelleks saada? Kus õppida?
Rajaleidjas on palju erinevat informatsiooni, millega tutvumiseks peab olema tahtmist ja aega. Asuge tutvuma!
2010. Projekt „TEISES KOOLIS, TEISES KEELES” kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimine
- Kontaktandmed: Marje Reimund ja Maria Ratassepp
- Tunnussõnad: täiendada eesti keele oskust, rakendada uut kogemust eesti keelega koolis, suhelda igapäevaselt aktiivselt eesti keeles
- Lühikirjeldus: 41 kutsekoolide kutse- ja üldainete õpetajat stažeerisid 16 eesti õppekeelega koolis. Nad tegelesid igapäevase õpe-tamisega. Nendel olid ka tugiisikud eesti keelt emakeelena kasutatavate õpetajate seast. Aktiivne suhtlemine parandas tunduvalt vene kolleegide keeleoskust, avardas silmaringi, avardas kultuuriruumi. Positiivne oli see kogemus nii õpetajatele kui ka õpilastele.
- Loe täpsemalt: www.kutsekeel.ee, kus on infot projektidest, õpetajatest, õpilastest ja ka valik õppematerjale