Mis meie kooli edasi viib? Hirm, sund, uudishimu, eeskujud?
Juba ideekorje ajal pakuti arvamusfestivalile välja kõige rohkem just hariduse teemasid. Paljud lähedased haridusteemad suruti kokku, kuid sellest hoolimata arutati Paide Vallimäel haridust viies kohas, kusjuures igaühes toimus kuus-seitse arutelu. Kokku peeti hariduse teemal seega üle kolmekümne mõttevahetuse. Hommikust õhtuni olid rahvast täis Eesti õpetajate liidu ja TÜ eetikakeskuse arutelude ala, aga ka kodanikuliikumise „Avalikult haridusest” ala, noorteala, ka laste ja perede ala.
Hiiliv radikaalne haridusreform
Õpetajate liidu arutelud algasid vabalavaga, kus inimesed said ise teemasid välja pakkuda. Vabalaval võeti kõige rohkem jutuks käsilolev haridusreform, mida staažikas füüsikaõpetaja Toomas Liivamägi nimetas hiilivalt radikaalseks, pälvides selle eest rahvalt aplausi. Radikaalne sellepärast, et mõneski koolis on viidud läbi väga suuri muutusi. Hiilivaks, kuna selliseid koole on suhteliselt vähe.
„Mis meie kooli edasi viib? Hirm, sund, uudishimu, eeskujud?” küsis vabalava arutelu vedaja, Eesti õpetajate liidu juhatuse esimees Margit Timakov.
Mehis Pärn IT-firmast Newtime vastas talle, et aeg ise viib kooli edasi. Ta tõi näiteks taksonduse, kus Taxify ja Uber on kõike tundmatuseni muutnud. Hariduses toimub varsti sama, ennustas ta. „Uusi asju tagasi purki ei pane,” märkis ta, soovitades hakata kooli muutma väikestest asjadest. Panna sissejuhatuseks näiteks lauad ja toolid klassis nii, et õpilased saaksid istuda neljakaupa ja tunnis koostööd teha. Või saates klassi ühe õpetaja asemel mitu. Tundide pikkuse võiks vabamaks anda, arvas Mehis Pärn.
Margit Timakov vastas, et Eestis juba on koole, kus pole koolikella ja kus tänu sellele õpilased ja õpetajad võpatavad vähem. On ka koole, kus juba õpitakse rühmadena, kus on võetud vaheseinugi maha, et oleks rohkem koostöövõimalusi. „Hiilivaid samme” on astutud pea igas koolis, kuid tänane probleem on see, et neid samme on tehtud eri suunas, arvas Margit Timakov ja pidas selle üheks põhjuseks selgete tegevuskavade vähesust.
Särasilmad
Kooli viivad edasi särasilmsed õpetajad, pakkus välja Kiviõli keskkooli direktor Heidi Uustalu. Ta märkis, et põhiline osa tema energiast kulub just „üdini motiveeritud” õpetajate otsimisele. Sõna „särasilmad” kirjutati ka arutelu tahvlile üles.
Mis paneb silmad särama? See oli järgnev loogiline küsimus.
Pakuti, et rohkem valikuvõimalusi teeks seda. Näiteks ainekavad võiksid koosneda kolmest osast, millest esimene on kohustuslik, teise kolmandiku sisu valiks õpetaja ja kolmanda õpilased.
Õpilastelegi tuleks anda rohkem valikuvõimalusi, näiteks õigus valida õppeaineid ja neid siis senisest palju põhjalikumalt õppida. Põhjalikkus köidab õpilasi. Just pealiskaudsus on see, mis meie õpilasi väsitab ja neil sära silmadest kustutab, oli üks seisukoht.
Õpilased omalt poolt märkisid, et eksamid võiksid olla samuti valitavad. Lisaks kolmele kohustuslikule riigieksamile võiks olla võimalus valida füüsika, keemia ja bioloogia eksamit, sest välisülikoolidesse astumiseks on neid vaja.
Usuti, et rühmadena õppimine on üksinda pingutamisest huvitavam ja paneb silmad särama nii õpilastel kui ka õpetajatel. Eeskujuks pakuti meie vene koolide keelekümblusklasse, kus õpitaksegi rühmadena. Leiti, et õpetajad ise peaksid samuti rühmades töötama.
Tähtsaks peeti ka eesmärkide selgust. „Tõstke käsi, kes mäletab, et septembris lepiti kokku mingid aasta eesmärgid,” ütles Margit Timakov. Käe tõstis päris mitu õpetajat, kuid mitte ükski õpilane.
Lisaks märgiti, et usaldus rõõmustab iga inimest. Miks toob näiteks eksamitööd kooli turvafirma ning töid parandatakse kõrgel, kaugel ja kaua? Miks ei taheta õpetajat usaldada?
Kui ideede tulv hakkas natuke vaibuma, ütles Toomas Liivamägi, et särasilmsusel paistab olevat 50 varjundit.
Elav ja huvitav arutelu oli, kuid selliseid toimus Paide Vallimäel palju.
Teised teemad
Külastasin lisaks õpetajate liidu omadele ka teisi arutelusid. Pagulasteema telgis olid kõik südamest liigutatud, kui Süüria päritolu poiss Ahmed rääkis nendega peaaegu vabalt eesti keeles, ehkki oli õppinud seda ainult pool aastat. Ahmed õpib Lilleküla kooli neljandas klassis ja tal on kõik viied. Huvitav oli teada saada ka seda, kuidas on soomlastel somaali pagulaste laste õpetamine korraldatud.
Ka laste töötamise teema tõmbas palju arvajaid kokku. Laste töötamist ei peetud ekspluateerimiseks, vaid toonitati, et igal lapsel peab olema võimalus tööd teha. Kui palgatööd pole, siis tehku nad vabatahtlikku tööd, sest seegi annab väärtuslikke oskusi ja kogemusi.
Päris lõbusalt arutati õpetajaks õppimise teemat. Kaks Paide gümnaasiumi õpetajat moodustasid publikust berülliumi aatomi ning demonstreerisid siis, kuidas teha lihtsate piltlike võtetega selgeks, mis on prooton, neutron ja elektron. Selliseid õpetajaid võiks meil palju rohkem olla!
Õpetajate liidu telgis pani sisemiselt muhelema õpetaja Tammiku rehabiliteerija Priit Kruusi veetud arutelu, kus uuriti, missuguste naljakate müütide pantvangis haridusrahvas on.
Teaduse ala toimis magnetina. Professor Andres Metspalu ümber oli tihe ring küsimuste esitajaid. Miks solpadeiin mõnel inimesel peavalu ära ei võta? Sest mõnel inimesel pole geeni, mis aitaks kodeiini tema organismis morfiiniks muuta, oli vastus. Ja selliseid inimesi on Eestis 7% ringis. Andres Metspalu märkis, et ka inimese psüühika on suures osas geenidega ette antud. Isegi sellel, et inimene tahab valimiste ajal hääletamas käia, on geneetiline alus.
Ega haridusrahvas Paides ainult ja üksnes haridusteemat jälginudki. Käidi ka presidendikandidaatide debatil, Postimehe telgis Muuli ja Samosti saadet vaatamas, külastati erakondade telke, kuulati inseneride innovatsiooniplaane ja muud põnevat.
Arvamusfestivalil käis üheksa tuhande inimese ringis, ja seda hoolimata vihmasest ja külmast laupäevast. See näitab, et tagasihoidlik eestlane tahab avalikult välja öelda, mis keelel ja meelel.
Arutusel oli üle 30 haridusteema
Tänavusel Paide arvamusfestivalil võeti arutusele üle 30 haridusteema. Alljärgnevalt näiteid populaarsematest jututeemadest.
22. sajandi hariduse ala
- Hariduse vabalava
- Lapstööjõud ehk Kuidas lastele paremaid töötamise võimalusi luua?
- Koolimütoloogia ehk Kes on hariduse üleloomulikud olendid?
- Kuidas vabadust nautides mitte unustada vastutust?
- Mida teha, et rohkem noori õpiks reaalainete õpetajaks?
- 100 põhjust olla koolis õnnelik – Soome kogemus
- Tark+vara+arendus ehk Kuidas kujuneb kultuurne inimene?
Väärtuspõhise hariduse ala
- Põhiõigused avalikus arvamusruumis ja koolis
- Kas väärtuspõhine juhtimine on Eestis võimalik?
- Kellest algab kiusamisvaba elutee?
- Kas Mustamäe kool on kogukonna kool?
- Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed?
- Osalusdraama „Kuidas õpetada armastama pagulast?”
Avalikult haridusest
- Kuidas on kodanikul võimalik hariduspoliitika kujundamisel kaasa rääkida?
- Kas haritus algab sõnast „tere”?
- Milline on hariduse roll tänases Eestis?
- Mis tooks koolirõõmu tagasi?
- Kas Eestit ähvardab hariduslik kihistumine?
Noorteala
- Noorteettevõtlus: müüdid ja tegelikkus
- Erivajadusega noorte väljakutsed hariduses ja tööelus
- Mida kasulikku õpivad noored väljaspool kooli?
- Noored juhid, kas märk avatud meelest või risk?
- Noorteorganisatsioonide töötoad
Laste ja perede ala
- Vati sees kasvavad lapsed – kas on veel mänguruumi?
- Kus laps elab – kindluses või surmalõksus?
- Kas laps saab ootamatus olukorras hakkama?
- Vägivald koduseinte vahel pole ühe pere mure
- Oled mees või ei ole?
- Vanemlus pärast lahkuminekut
Teksti ja piltide autor: Raivo Juurak
Artikkel ilmus ka Õpetajate Lehes http://opleht.ee/2016/08/arvamusfestivalil-raagiti-koige-rohkem-haridusest/