Raivo Juurak
Kõik Eesti ühiskonnas toimunud vaidlused kajastusid ka haridusfoorumi diskussioonilistis. Ja nagu ühiskonnas valitses 2016. aastal „valetamise kuldaeg“, nii prooviti valetamise ja hämamisega ka haridusfoorumi diskussioonilisti oma kontrolli alla võtta. See tõi kaasa tõsised märkused ja hoiatused kolmele aktiivsemalt valet levitavale listiliikmele ja võim listis jäi aasta lõpuni siiski ausate inimeste kätte.
STATISTIKAT
Kuid vaatame kõigepealt natuke statistikat. 2016. aasta lõpuks oli listis 989 inimest. Listiliikmete arv on juba mitu aastat püsinud tuhande ringis. Nagu ikka, on listile kirjutajaid täpselt kümme korda vähem – sel aastal oli neid 103. Kui arvestada, et üle 30 inimese kirjutas ainult ühe kirja aastas, siis väheneb listile kirjutajate arv tegelikult veelgi. Neid, kes kirjutasid iga päev või üle päeva, saab ühe käe sõrmedel kokku lugeda. See aga ei tähenda, et listi kohta mingeid alavääristavaid müüte ei oleks sellelgi aastal liikunud. Näiteks väide, et neil, kes hariduslistile kirjutavad, mitte millegi muu jaoks enam aega ei jäägi.
Oo õudust – kümme kirja päevas!
Mõnigi uus listiliige on palunud ennast juba paar nädalat pärast listiga liitumist uuesti välja lülitada, ses liiga palju kirju tuleb – keskmiselt 9-0 kirja päevas. „See infolaviin matab mu enda alla, ma upun selle sisse ära!” ütles üks listist ruttu lahkuda soovinud inimene.
Tegelikult pole ju 9-10 kirja päevas üldsegi palju. On olnud aegu, kus mõnel päeval kirjutati 40 kirja päevas ja ei kurdetud, et seda oleks olnud liiga palju, sest teemad olid haaravad. Pigem tuuakse kirjade rohkus neutraalseks vabanduseks, kui tegelikult soovitakse lahkuda sellepärast, et kirjade sisu ei meeldi, arvan ma.
Kas need inimesed teil tööd ka teevad?
Tänaseni küsitakse minult, kui haridusfoorumi diskussioonilistist juttu tuleb, et kas need, kes listile kirjutavad, tööd ikka ka teevad. Sest kogu nende aeg näib kuluvat listile kirjutamisele. Tõsi, kirjutataks 9-10 kirja päevas. Keskmiselt. Aga ega siis üks inimene iga päev kümmet kirja kirjuta. Kirjutajaid on ju üle saja!
Mida näitavad numbrid? Teeme 2016. aasta listiaruteludest väikse statistilise kokkuvõtte. Kokku oli 2016. aastal 103 kirjutajat, kes saatsid haridusfoorumi listi kokku 3528 e-kirja. See on 294 e-kirja kuus, ja 9,6 e-kirja päevas. Siit tulebki see ligi kümme kirja päevas. Aga 10 kirja päevas 100 kirjutaja kohta. Tegelikult on see üsna lodi kirjavahetus.
Üksainus listiliige kirjutas 2016. aastal keskmiselt kõigest 34 kirja aastas, ehk 2,8 kirja kuus ja kõigest 0,09 kirja päevas ehk siis keskmiselt ühe kirja peaaegu kümne päeva tagant. Kas seda on tõesti nii palju, et oma palgatööd ei saagi teha?
Tõsi, kaheksa listiliiget on kirjutanud üle 100 ja kolm listiliiget koguni üle 300 kirja aastas. Kuid sedagi pole ju terve aasta kohta liiga palju. Vaatame kahte lisitiliiget, kes kirjutasid kõige rohkem kirju.
Tiiu Kuurme kirjutas 167 kirja aastas. See on 14 kirja kuus ja 0,45 kirja päevas. Teisiti öeldes üks kiri üle päeva. Seda pole mitte kuidagi nii palju, et segaks palgatööd.
Lembit Jakobson kirjutas 376 kirja. See on 31 kirja kuus ja üks kiri päevas. Pole ka üleloomulikult palju, eriti kui arvestada, et Lembit Jakobsoni kirjad on tavaliselt 5-6 lauset pikad. Ta on eelkõige teemade tõstataja.
Nii Tiiule kui ka Lembitule muidugi suur tänu listis aktiivse sõnavõtmise eest!
Mina ise kirjutasin 2016. aastal 604 kirja, mis on 50 kirja kuus ja 1,6 kirja päevas. See on keskmiselt kahe päevaga kolm kirja. Seda on ka vähe. Mul pole jäänud ükski tööülesanne sellepärast täitmata. Pigem on haridusfoorumi list aidanud mul oma tööd teha, sest mu informeeritus on tänu listile parem. Ma tean paremini, mida inimesed tegelikult mõtlevad.
Teiste sõnadega – haridusfoorumi listile kirjutamine on osalejale väga väike lisakoormus ja palgatööd ei saa see mitte kuidagi segada.
Kui keegi küsib, kas sa oma tööd ikka jõuad listi kõrvalt teha, siis öelge küsijale, et keskmine listiliige kirjutab ühe kirja iga kümne päeva tagant ja seda on kindlasti liiga vähe. Kui nii vähe kirjutatakse, siis tähendab see seda, et inimesed on kapseldunud omaenda väikestesse maailmadesse ja elavad „iseenese tarkusest“ nagu Lydia Koidula näidendi vanad taluperemehed.
Naised on kümme korda tagasihoidlikumad
Mis aga on haridusfoorumi diskussioonilisti tõsine probleem, see on naiste väga väike osakaal aruteludes. Koolides on naisi kümme korda rohkem kui mehi, kuid haridusfoorumi listis kirjutavad naised kümme korda vähem kui mehed.
103-st kirjutajast olid 36 naised ja 67 mehed. Seega oli kirjutavaid mehi ligi kaks korda naistest rohkem. See suhe on veel kuidagi talutav, kuid kui võrrelda kirjade arvu, siis on pilt juba masendav.
36 naist saatis 2016. aastal listi 338 kirja, 67 meest aga 3250 kirja. Mehed kirjutasid naistest ligi kümme korda rohkem.
Kõik naised kirjutasid 2016. aastal kokku 338 kirja. See on 28 kirja kuus ja 0,93 kirja päevas.
Üks statistiliselt keskmine naine kirjutas seega 9,4 kirja aastas, 0,8 kirja kuus, 0,03 kirja päevas – ehk siis iga 35 (!) päeva järel ühe listikirja. Ümmarguselt öeldes ühe kirja uus.
Kõik mehed kirjutasid 2016. aastal kokku 3250 kirja. See on 271 kirja kuus ja 9 kirja päevas
Üks statistiliselt keskmine mees kirjutas 52 kirja aastas, 4,4 kirja kuus, 0,14 kirja päevas – ehk siis iga 7 päeva järel ühe (1) kirja. Pöörane koormus, mis segab põhitööd?
VEEL STATISTIKAT
Kui palju 2016. aastal kirjutati? Kui palju oli neid, kes kirjutasid palju? Statistika on selline:
70 inimest kirjutas kuni 9 kirja aastas.
10 inimest kirjutas 10–25 kirja
10 inimest kirjutas 25–50 kirja
5 inimest kirjutas 50–100 kirja
8 inimest kirjutas üle 100 kirja
1–10 kirja
1 Aare Külaots; 1 Airi Lillevälja; 1 Andrei Gudim; 1 Anne Küüsmaa;1 Arne Piirimägi; 1 Arno Kaseniit; 1 Eero Kalberg; 1 Ele Koppel; 1 Eneli Põld; 1 Ene-Mall Vernik-Tuubel; 1 Erki Enkvist; 1 Hillar Lõhmussaar; 1 Ingrid Vooglaid; 1 Ingrit Keerma; 1 Ivar Tröner; 1 Jaak Hohensee;1 Jaanus Kangur; 1 Kadri Rahusaar; 1 Kalev Roosiväli; 1 Marko Armenson; 1 Pille Kippar; 1 Rainer Kaasik-Aaslav; 1 Renee Aua; 1 Riina Priimägi; 1 Sandra Mikomägi; 1 Tarmo Kerstna; 1 Teele Tammeorg; 1 Terje Tuisk; 1 Uku Praks; 1 Vallo Reimaa; 2 Ahti Randmere; 2 Astrid Sildnik; 2 Avo Ailt; 2 Einar Rull; 2 Enn Toom;2 Heiki Haljasorg; 2 Maria Jürimäe; 2 Mart Laidmets; 2 Olav Aarna; 2 Olga Saikovskaja; 2 Piia Schults; 2 Tiit Leemets; 2 Võido Rahula; 3 Eha Meidla; 3 Hillar Lõhmussaar; 3 Indrek Lillemägi; 3 Kaur Parve; Mati Heidmets; 3 Nelly Orissaar; 3 Ülo Tikk; 4 Anneli Oidsalu; 4 Anu Tammelehte; 4 Anu Tuulmets;4 Eda Heinla; 4 Ivo Lambing; 4 Märt Põder; 4 Tambet Valdma; 5 Andrei Lobov; 5 Edgar Krull; 5 Ingmar Kokk; 5 Kai Võlli; 5 Kaire Nurk; 6 Enn Tammaru;6 Kaia Liikane;7 Alli Lunter; 7 Maris Mäe; 7 Mart Kallaste; 7 Valdar Parve; 7 Viktor Koop; 8 Jaanus Rooba; 8 Tiia Lister.
10–25 kirja
10 Enn Siimer; 10 Sven Mäe; 10 Tõnu Ots; 11 Aado Luik; 13 Aarne Toomsalu; 14 Aimar Altosaar; 15 Maria Erss; 16 Jaanus Kangur; 18 Viive-Riina Ruus; 21 Merle Haruoja;
25–50 kirja
25 Rein Prank; 26 Allar Veelmaa; 26 Rein Mägi; 27 Taavo Lumiste; 27 Urmas Hallika; 28 Jüri Lember; 29 Ene Künnap; 37 Jüri Ginter; 39 Egge Kulbok-Lattik; 47 Aimur Liiva;
50–100 kirja
52 Kaarel Haav; 55 Ahto Kivi; 68 Enn Veesalu; 80 Tiit Tali; 88 Ago Vilo;
Üle saja kirja
139 Ülo Vooglaid; 160 Tõnu Ploompuu; 167 Tiiu Kuurme; 254 Tarmo Kaldma; 255 Lembit Soolo; 369 Urmas Heinaste; 376 Lembit Jakobson; 604 Raivo Juurak.
TEEMAD AASTAL 2016
Sel aastal olid arutusel väga olulised teemad: Paide arvamusfestivali teemad, Süüria pagulaste vastuvõtt, inimõigused. Kuna oli valetamise kuldaeg, siis püüti seda teha ka hariduslistis ja väideti, et sotsiaaldarvinism ja rassism on head nähtused. Lisaks väideti, et kultuur ja naiste sooroll ühiskonnas tulevad geenidest. Otsiti Eesti sadat hariduslikku ideed, mis vääriksid ülemaailmset tutvustamist. Võideldi erakoolide poolt ja vastu, haridusliku kihistumise poolt ja vastu. Otsiti ja leiti haridusfoorumi listist vandenõuteooriaid ja viit liiki demagoogiat. Võideldi Rail Balticu poolt ja vastu. Arutati, mida teha, et rohkem noori läheks õppima reaalainete õpetajateks. Võideldi roppuste vastu ilukirjanduses, sest noored õpivad niimoodi ropendama. Võideldi Eesti metsade puutumatuse eest, ülistati Fidel Castrot. Jne.
Pealkirju kuude kaupa
Vaatame alljärgnevalt, mis teemasid mingil kuul kõige rohkem arutati. Vaatluse alla tulevad teemad, mille kohta saadeti listi vähemalt 20 kirja. Vähema vastukajaga kirjad on jäetud kõrvale. Huvitav on aga see, et näiteks pagulaste ja Rail Balticu teema tuleb pea iga kuu uuesti arutusele ja iga kord on vastukaja palju suurem kui 20 kirja. Ent vaatame järgnevalt arutatud teemasid kuude kaupa.
JAANUAR
Arvamusfestival. Aasta algas kohe negativistliku alatooniga. Kui listi ilmus teade, et Paide arvamusfestivali toimkond ootab häid ideid, mida suvel arutada, siis kirjutas Tõnu Ploompuu, et tegemist on võimude kontrolli all oleva „hästi juhitud õigete arvamuste festivaliga“. Mõõdukalt vürtsitatud teistsuguste arvamustega. Nagu omaaegne Edasi leht ridade vahelt lugeda. Et tegemist on poliitikute ja nende ajakirjanikest sõprade suvepäevadega, kus saab teatrit tasuta.
Õnneks kirjutas Tiiu Kuurme, et ta on kahel aastal nautinud suurepärase korraldusega arvamusfestivalil Eesti intellektuaalse eliidi esinemisi ja teinud ka ise kaasa teemal „Soolisus koolis“. Saab ka palju teadmisi juurde, saab otse küsida küsimusi inimestelt, kellega muidu kokku ei puutu, näeb tuttavaid, vallanduvad vestlused. Üks vahvamaid asju, mis Eestis tehakse.
Noored pagulased. Lembit Jakobson juhib tähelepanu, et pool EL-i tulnud põgenike üldarvust on kuni 18aastased ja ilma vanemateta. 90% nendest on noormehed. Enamus EL maadest annavad ilma vanemateta tulnutele pagulase staatuse automaatselt.
Tõnu Plompuu nimetab sõjapõgenikke kohe majanduspõgenikeks ja viiendaks kolonniks ning lisab, et kultuur toetub geenidele, geenid loovad valmisoleku kultuuriks. Neegrid on laisad, sest palavaga rabelemine oleks neile hukatuslik jne. Tema jutust jäi mulje, justkui mustanahalised inimesed üldse ei töötaks.
Tarmo Kaldma lisab, et geenid kohanevad kultuuriga. Kultuur valib endale sobivaid geene. Süüriast tulev põgenike laine tuleb Euroopasse abiraha saama ja röövima, mitte töötama. Tekivad getod. Võõrasse keskkonda sattudes muutuvad nad esiteks tõrjutuks (sest ei oska käituda) ja siis ka vaenulikuks ning kriminaalseks. Neil pole lihtsalt muud võimalust. Tagasi ei saa neid saata, sest nende kodumaal pole neile ruumi. (Malthuse teooria).
Lembit Jakobson ennustas, et Kölni uusaasta sündmusi – tumedanahalised noormehed kimbutasid valgeid naisi – hakkame nägema väga tihti.
Märkus Tarmo Kaldmale
Kui Tarmo sai märkuse, et pole koolis ühiskonna toimimise mehhanisme õppinud, vaid on tegelnud klassi kõige tagumises pingis istudes muude asjadega, siis oli tema vastus järgmine: „Ma tõesti istusin kunagi viimases pingis. Sealt on hea ülevaade, mis toimub, ja saabki kõik oma kontrolli alla võtta. Esimeses pingis näed ainult õpetajat ja saadki siis kõike uskuma, mis ta räägib. Viimane pink annab kriitika võimaluse, Näed ka seda, kuidas auditoorium reageerib. [—] Ma olin ja olen siiani see paha poiss tagumises pingis, kes armastab õpetaja pühad teadmised kahtluse alla seada ja ta sageli raskesse olukorda paneb. Õpetaja etteantu ongi sageli õppimata, kuid on ohtralt muud huvitavat infot, sageli sellist, millest õpetajal aimugi pole. Koolisüsteemi täiesti sobimatu. [—] Ma ei solvu üldse, kui mind sotsiaaldarvinistiks kutsuda. Ma olengi. See on ainus teaduslik teooria ühiskonna kohta, ülejäänud on rohkem religiooni tunnustega.“
Õnneks Tiiu Kuurme vastab Tõnule ja Tarmole: „Lisaksin: Cassireri “Uurimus inimesest”. Lotmani teosed või nende tõlgendused. Hofstede “Kultuuri uurides”. Kogu fenomenoloogia eitab geenide osa, või kuidas on mõjutanud Obama geenid tema presidendiaega? Eks nende mõttekäikudega avaneb, kui hale on olnud koolide ühiskonnaõpetus ja kui vajalik on ka tehnilistel jm kõvadel aladel humanitaaria plokk.
Lp. Tarmo, see, millest räägite, ongi religioon, ja vulgaardarvinlik religioon. Jah, ühiskond ja loodus on kaks iseasja. Ning see ei ole religioosne väide, seda meelt on kõik sotsiaalteadused, kasvatusteadused, küllalt palju psühholoogilisi suundi, fenomenoloogia, hermeneutika, semiootika, kriitiline sotsiaalteadus, filosoofiline antropoloogia, keeleteadused jne. jne. Lõppeks ka ajalooteadused. Kas Te eitate neid kõiki?
Muide, minu teadmisel need teadused ei eita üldse geene ega loodust, küll aga ollakse veendunud, et inimene on midagi veel, ja see tuleneb teadvusest, mis on olnud suuteline looma kultuuri ja kultuurilisi tähendusi. [—]
Kirjutasin seepärast, et ma ei uskunud, et midagi sellist võib kaasaegses Eestis arvata, nagu kirjutas Tarmo. Aga Eesti on ju tõesti kõigi võimaluste maa.“
VEEBRUAR
Miks on matemaatika raske?
Erakool – miks luuakse rikastele eelisolukord?
Hariduslik kihistumine.
Piraatkoopiad – uut õpikut ei osteta, vaid kopeeritakse selle materjale tasuta. See teema on väga populaarne.
MÄRTS
Emakeelepäev – emakeele säilitamine välismaal elavatel eesti lastel.
Keelemälu – keelefilosoofia kui ebateadus.
Taas näeme, et Tõnu ja Tarmo ei usu õpimisse ega teadusse, vaid oma tervesse talupojamõistusse.
Soouurijate konverents.
See teema jõudis huvitava probleemini – miks on naiste WC-ukse juures pikemad järjekorrad kui meeste WC-de juures?
Sooline palgalõhe – seda põhjendatakse naiste bioloogilise eripäraga.
Õnneks kummutab Tiiu Kuurme ka sel korral selle sotsiaaldarvinistliku seisukoha.
Arutusel on Tiiu Kuurme väga hea artikkel “Koolituse sooline iseloom“.
Mida õpetada tüdrukutele?
Mis on muutunud õpikäsitus?
Keskkond õppemängude loomiseks.
Hariduslik kihistumine. Väidetakse, et kihistumine on väga suur, ehkki PISA näitab vastupidist – Eestis on hariduslik kihistumine kõige väiksem Euroopas.
Tiiu Kuurme kirjutab, et turumajandusest on tehtud absoluut ka hariduses ja kordab seda ideed aasta läbi, ehkki Eestis lõpetab kaks kolmandikku noortest keskkooliastme ilma ühtki tööd oskamata.
Lame haridus – Tõnu Ploompuu on laste kooliks ettevalmistamise vastu, sest ettevalmistus jätab laste andekusest vale mulje. Pealegi kahjustab kooliks ettevalmistus laste tervist.
Kas tõstma peaks tulu-, käibe- või maamaksu? Pikem arutelu. Loomulikult käibemaksu!
Reformierakonna hegemoonia tuleb lõpetada.
24. märtsil kell 16 oli haridusliti kokkutulek.
Arutati Eesti hariduse olukorda ja Tiiu Kuurme rääkis üht-teist ka TLÜ-s toimuvast struktuurireformist. Juba järgmisel päeval kutsuti Tiiu vestlusringis avaldatud mõtete pärast oma instituudi juhataja juurde kohvile. Kes hariduslisti kokkutulekul osalenutest käis juhatajale kaebamas? Kas ülikoolis käiakse kaebamas? Keegi üles ei tunnistanud.
Eesti oma 100 pedagoogilist ideed, mis väärivad maailmas esile tõstmist. Pakkuge!
Pagulaste lastele kõrgharidus – see tagab sotsiaalse sidususe, hoiab ära vastandumise. Ameerikas on võetud see suund.
Õpilaste õigused Vinni-Pajusti gümnaasiumis oma arvamust avaldada – oma kooli internetis kriitilises valguses näidanud Vinni-Pajusti kooli noori represseeriti õpetajate poolt.
Avalik pöördumine erakoolide toetuseks.
Tiiu Kuurme selgitab väga veenvalt, miks erakoole on vaja, ja erakoolid annavad Eesti haridusele kui tervikule juurde. Hollandis on 70% koolidest erakoolid.
APRILL
Uuemad uudised Rail Balticust. Siit algab 2016. aastal kõige rohkem kirgi kütnud debatt.
Eesti turbarabad on välismaalaste käes.
Jaak Aaviksoo erakoolidest. Jätkub debatt erakooli poolt ja vastu.
Terve talupojamõistus on erakooli vastu. Valdade ametnikud on ka erakoolide vastu, sest see toob neile lisatööd ja ka lisakulutusi.
Erakoolide demoniseerimine Jürgen Ligi poolt.
Hariduslik ebavõrdsus – PISA seda ei näita.
OECD – Eesti haridussüsteemi probleemid.
Rail Baltica – otsitakse jätkuvalt põhjendusi, miks on RB mõttetu ja isegi kahjulik.
Kirjanduse õpetamine – miks on kirjandus Eesti koolis kõige ebapopulaarsem õppeaine?
Miks hakkab lasteaiast tulnud laps koolis uuesti tähti õppima?
Kogu põlvkonnale kõrgharidus.
Ülikoolireformi põhi – lugemine.
Rahvuslus ja inimõigused ning demokraatia – Viive-Riina Ruus kirjutab põhjaliku kirja, kus toonitab, et inimõigused ja demokraatia peavad käima eespool rahvuslust.
Loeng kui kõige efektiivsem õppeviis – seda ideed kannavad Ülo Vooglaid, Viive-Riina Ruus ja ka Tiiu Kuurme.
Erakooli rahastamine – kas erakooli tohib eelistada’?
Inglise lapsevanemad protestivad laste testimise vastu. Aga miks meil tehakse katseid eliitkoolidesse?!
MAI
Veidi kurvalt – andekatele lastele oleks vaja eraldi klasse ja koole.
Liiga suured klassid. Seekord seab Tiiu Kuurme ise faktid kahtluse alla, teatades, et tema ei usu OECD järeldust, et väikses klassis ei saavuta lapsed paremaid tulemusi. Ta väidab, et suures klassis koheldakse õpilasi nagu kariloomi, lisades, et Tero Autio järgi on OECD kahtlane organisatsioon. Lembit Jakobson kirjutab, et Tiiuga jääb üle ainult nõustuda.
Radikaliseerumisest – Jevgeni Ossinovski artikli arutelu. Ossinovski toob välja paremäärmusluse vassimisi.
Inimõiguste teema – rahvuse õigusi püütakse seada ettepoole inimõigustest.
On valetamise kuldaeg – Maa kaaslast Kuud võib nüüd nimetada juustuks.
Widergutmachung Eesti moodi. Tarmo Kaldma tunnistab kirjalikult, et on rassist ja ei hooli inimõigustest. Ta väidab, et Süüria sõjapõgenikud paigutatakse Eesti inimeste juurde kodudesse, lisades, et paar pagulaste vastuvõtjat olevat juba pagulaste poolt mõrvatud – nende oma kodus.
JUUNI
Radikaliseerumisest. Listiliikmed, kes istusid koolipõlves tagapingis ja ei jälginud õpetajat, annavad listis jätkuvalt tooni.
Wiedergutgemachung – jätkub sotsiaaldarvinismi ja rassismi propageerimine, mis kutsub esile listi kõnejuhi neli põhimõttelist kirja pealkirjaga „Listi manifest“.
Listi manifest – vandenõuteooriad.
Listi manifest – selg ees tulevikku.
Listi manifest – meeskondlikkus.
Listi manifest – püsiväärtused on inimõigused ja demokraatia.
Aafrika abistamine.Lembit Jakobsoni perekond toetab rahaliselt Aafrikas elava lapse õpinguid.
Asi on ikka räbal. Lembit Jakobson väidab, et Breivik astus meeleheitliku sammu pagulaste pärast. Kõik norralased olevat valmis Beivikuna käituma ja pagulasi ründama. Breivik oleks justkui vabadusvõitleja, vähemalt Väljaotsa Jaan, mitte aga massimõrvar. Kapitalism on ohtlikum vaenlane kui üksik mõrvar.
Tiiu Kuurme kommentaar: „Ning tõesti, pole need ju pagulased, on hõlpelu otsijad (õige pagulane läheb pärast sõja lõppu tagasi), ja oma kurvastuseks näen, et humanistlik Euroopa on valmis ohvriks tooma oma rahvad, nende heaolu ja kultuuri – millele küll? Migrandid loogu oma maal talutav elukeskkond, ärgu tulgu parasiteerima sinna, kus inimesed on selle suutnud luua. Mina paneksin karmilt igasugused piirid kinni ja saadaks kõik paadid tagasi, siis neid ei tuleks enam. Miks ometi pole midagi ette võetud inimsmugeldajatega? Just see viimane asjaolu viib mõtted Euroopa kultuurrahvaste vastasele vandenõule.“ Tekib küsimus, miks 1944. aastal eestlased lahkusid Rootsi hõlpelu pale, selle asemel, et oma kodumaa korda teha.
Euroopa Liidu abi Ida-Euroopa maadele. Tõnu Ploompuu kujutab Brüsselit farmerina ja EL-i maid lammastena: „Muidugi peab oinas olema tänulik farmerile – annab ju farmer talle nii head kasvustimulaatoritega kombikormi. [—] Tugev eugeenika on võte, mille abil likvideeritakse igasugune iseseisev elujõulisus. [—] Saadakse eriti suurt hoolt vajav ise peaaegu toitumisvõimetu eriti kunstipäraselt pärilikult deformeeritud koljuga mopsikoer, saadakse dotatsioonide abil eriti hästi pabereid täitev ja maailma õnne- ja hädakisa seguga täitev firma või kodanikeühendus. Tugev eugeenika kõrvaldab enamuse. Nõrk eugeenika piirab vaid kõlbmatut, kõrvaldab kõlbmatu. Nt vigaste kutsikate prakeerimine, tollide kehtestamine. Nõrk eugeenika puudutab vaid väikest vähemust, tugevalt sobimatu info kandjaid.
Isolatsionalism – soov EL-ist välja astuda.
Keeleõpe, keele valdamine, suhtlemisoskus.
Eliitkoolile kulutamise asemel – huviringile võib lapsevanem maksta, lisatundide eest eliitkoolis mitte.
Ahto Kivi – Kus me oleme ja mida saame teha. Autor kordab üle Vooglaiu seisukohti.
Ahto Kivi – haridussüsteemist.
Ahto Kivi toob aruteludesse tõsisema tooni ja suurema süvenemise.
JUULI
Arvamusfestival – Mida teha, et noored õpiksid reaalainete õpetajaks? See teema on põhjalikuma arutelu all. Listi kõnejuht toob välja kuus võimalust, kuidas noori saaks rohkem õpetajaks õppima meelitada.
Arvamusfestival – Reaalainete õpetaja – hinded.
Arvamusfestival – Reaalainete õpetaja – mänguline õpe.
Arvamusfestival – Reaalainete õpetaja – pedagoogika valikaine.
Arvamusfestival – Reaalainete õpetaja – noored
Arvamusfestival – Pessimistlik arvamus reaalainete populariseerimise osas.
Arvamusfestival – Reaalainete õpetaja – pedagoogika teaduseks.
Noored ei otsi tõde. Lembit Jakobson kirjutab, et noored pole tõeotsijad, kuid ei defineeri tõde. Kas Jumal on tõde? Või on mõnel erakonnal universaalne ja lõplik tõde, mida noored peaksid otsima?
Ahto Kivi. Kultuur on hariduse funktsioon. Ülo Vooglaiu tagurpidi keeratud tees, et haridus on kultuuri funktsioon. Kuidas haridus konkreetselt kultuuri funktsioon on, seda ei oska mitte ükski listiliige Ülo Vooglaiule selgitada ja Ülo ise ka ei soovi selgitusi anda.
AUGUST
Rio olümpiast.
Eesti naist üles ehitades.
Presidendi valmistest.
100 haridusideed Eesti 100. sünnipäevaks
SEPTEMBER
Alustav õpetaja – 6. sept kell 10.30. Kuidas toetatakse alustavat õpetajat
100 haridusideed.
Küsimus Marin Saarele – õpetaja pole keskmine töötaja, et peaks saama keskmist palka. Õpetaja peab saama kõrgharidusega spetsialisti palka.
Miks on kultuur ja haridus nii eraldi – Viive-Riina Ruusi mõttearendus.
Uuest haridusministrist.
Aarne Rannamäe lahkumine.
Keegi on su postkasti anastanud – listi kõnejuhi Google’i kontot tabab rünnak. Kõik tema sõbrad saavad kirja, kus on kirjutatud: „Olen riigis Ukraina, mul varastatud on pass ja raha ja palun saada mulle natuke raha dollarid lennukipileti jaoks“. Ühtlasi kaovad listi kõnejuhi arvutist kõik tema sõprade e-aadressid.
Põhiseaduse järgi on Allar Jõks president.
Kersti Kaljulaid.
OKTOOBER
Kersti Kaljulaiu teema jätkub – Lembit Jakobson leiab, et Kersti Kaljulaid pääses võimule ebademokraatliku kokkuleppega.
ERM-i avamine.
Õppekavadest. Ahto Kivi väidab, justkui ei oleks Eesti õpetajatel vabadust iseseisvalt otsustada ja tegutseda, ehkki rahvusvahelised uuringud näitavad vastupidist – Eesti õpetaja autonoomia on kõige suurem Euroopas.
Euroopa haridusinspektorid arutavad kooli panuse hindamist. Järgneb arutelu, kas kooli panust saab hinnata või mõõta.
Egge Kulbok-Lattik „haamerdab“ taas Rail Balticu teemat – ta saadab listi kirja, kus Ene-Margit Tiit on RB vastu.
Kuna RB vastased meeleolud hakkavad võtma hüsteeria vormi, siis kirjutab listi moderaator kaheksa kirja Rail Balticu teemal, tuues välja fakte ja loogikaid. Ükski selgitus ei jõua pärale. Vastatakse, et „Raivo haamerdab Rail Balticu teemal, sest saab ilmselt teatud asutusest RB reklaamimise eest palka“. Rullub lahti uus demagoogiavõtete laine.
Rail Baltic – rongipraamid Soomest.
Rail Baltic – Vabaerakond on poolt.
Rail Baltic –teised raudteed.
Rail Baltic – omahuvi.
Rail Baltic – EI MEELDI.
Rail Baltic – LOOGIKA.
Rail Baltic – Balti-Soome raudtee.
Rail Baltic – Lääs tuleb liiga lähedale, Venemaa jääb kaugele. Inimene kardab muutusi.
Rail Balticu aruteludes lööb välja üks uus ja omapärane valetamise viis – nimelt salatakse maha oma isiklik huvi ja püütakse näidata RB-d kahjulikuna kogu Eestile. Meremeeste ametiühing ei ütle, et meremeestel oleks vähem tööd, kui tuleks RB. Meremehed väidavad, et RB on kahjulik Eesti majandusele tervikuna. Loodussõbrad on mures konnade, samblike ja muude elukate pärast, kes RB trassile jäävad, kuid sellest nad ei räägi, vaid väidavad, et RB on kahjulik Eesti majandusele, kultuurile, loodusele. Rae ja Kiili valla elanikele ei meeldi, et RB läheb mööda nende kapsmaa tagant, kuid seda nad ei maini – selle asemel räägivad nad, et RB hävitab Eesti riigi. Tartlastele ei meeldi, et RB väldib Tartut ja et Tartust ei pääse kiiremini Tallinna koosolekutele. Selle asemel räägivad nad RB kahjulikkusest Eesti riigile. On inimesi, kes kardavad Euroopat ja armastavad Venemaad. Aga need ka ei ütle, et Venemaa meeldib neile rohkem, vaid väidavad, et RB on Eestile hukatuslik.
Niimoodi valetatakse. Kui neile aga midagi vastu vaieldakse, siis kasutatakse demagoogiavõtet argumentum ad hominem ehk vastuväitjat nimetatakse lollpeaks, müüdavaks hingeks, kes ei tea patriotismist mitte midagi. Ja kõige toredam on see, et vastuvõtjate kohta öeldakse ka seda, et need ei tea majandusest ja transpordist mitte midagi.
Siinkohal suur tänu RB-teema valgustamise eest Ago Vilole, kes ei väsinud valetajate argumente ümber lükkamast. Vähemalt ükski inimene hariduslistis, kes suutis rääkida RB-st asjatundlikult.
Mis asi on kultuur.
Koolide välishindamise teema jätkub.
Koolide hindamine – õpetaja peamine ülesanne.
Kiire raudtee kahjulikkusest – irooniline pealkiri neile, kellele RB ei meeldi. Nõukogude ajal pidid üliõpilased loogiliselt tõestama, et kommunism on hea. Hariduslistis hakkasid Rail Balticu vastased saama analoogilisi absurdseid ülesandeid. Nad pidid loogiliselt tõestama, et raudteeliiklus on riigi majanduslikule arengule kahjulik, et majanduse areng viib õpetajate palgad alla jne.
Rail Baltic – Rooma klubi olemus.
Koolide välishindamine – neuroteadus.
NOVEMBER
Kiire raudtee kahjulikkus – tupik. Irooniline pealkiri.
Õpetajameti maine on ühiskonnas hea.
Haridus on kultuuri funktsioon.
Kultuuri Koja konverents ERM-is – õpetaja teema.
Kes on inimene? Inimese defineerimisest sõltub pedagoogika valik. Kui inimene on passiivne teadiste vastuvõtja, siis on kooli ülesanne õpilased „ära programmeerida“. Kui inimene on uudishimulik ja tal on saavutamis- ja eneseteostusvajadus, siis valitakse hoopis teistsugune pedsagoogika.
Kultuuri koda – konkurents koolis.
Olgem eurooplased, saagem lääne-eurooplasteks.
Tarmo Kaldma võrdleb RB rajamist jõgede pööramisega Nõukogude Venemaal.
Haridus. Kes on inimene?
Tiiu Kuurme „haamerdab“ – ta võtab taas üles Rail Balticu teema, saates listi teate, et Hopneri majas toimub koosolek, kus avaldatakse meelt RB vastu.
Seinakalender. Arutelu sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks seinakalendri teemal. Läbivaks mõtteks kujuneb, et omad on palju paremad kui võõrad.
Mati Heidmetsa kommentaar: „Auväärsed, see debatt meenutab sotsiaalpsühholoogia õpikut, peatüki nimeks sisegrupi eelistamine (in-group favouritism). Sisuks tõdemus, et juba ürgsetest aegadest sisaldab inimese maailmapilt elava ja liikuva jagamist omadeks ja võõrasteks, ning esimeste eelistamist teistele. Tänases maailmas on tekkinud pikantne vastuolu – elus on oma-võõra piirid hägustunud, peas on need tugevalt alles. Elus hägustumist võib igaüks enda peal kontrollida, meenutades: mitut “omade” teadusartiklit on ta viimase aasta jooksul lugenud (akadeemilise seltkonna puhul); mitu “omade” poolt tehtud arstirohtu, saapapaari või ninarätikut on ta viimase aasta jooksul kasutanud; kui suur osa aasta jooksul loetud raamatutest või vaadatud filmidest on pärit “omadelt”.
Elu on oma-võõra segamisel eest ära läinud, mõtlemine pole tahtnud järgi tulla. Paljud tahaksid elu tagasi pöörata, unistades rahvusriikide Euroopast. Umbes nii, nagu oli kahe maailmasõja vahel. Eesti jaoks vist mõnevõrra ohtlik unistus.“
Tööturu kahjulikkusest. Irooniline pealkiri neile, kes väidavad, et Eesti haridussüsteem teenib liialt tööturu vajadusi. Vaatamata sellele, et kaks kolmandikku noortest lõpetab kooli ilma ühegi elukutseta.
Exceli tabeli kahjulikkusest. Irooniline pealkiri neile, kelle arvates ei ole vaja riigieelarve tegemisel raha lugeda.
Tõestage loogiliselt ära, et majanduse areng on riigile kahjulik. Irooniline teema.
Kuidas majandus areneb kultuuri arvelt – irooniline teema. Ülesanne loogiliselt ära tõestada, kuidas majanduse areng hävitab kultuuri. Näiteks, näidake loogiliselt, kuidas ettevõtete omanikud manduvad vaimselt, sest tegelevad majandusega jne.
Haridusfoorumi probleem.
Siin algab haridusfoorumi kriitika. Leitakse igat liiki vigu ja puudusi, mille peale listi kõnejuht toob välja oma seisukohad.
Need on järgmised:
Haridusfoorumit on võetud kuulda küll. Elukestva õppe strateegia on ju haridusfoorumi koostatud. Reformierakonna valitsus kinnitas selle strateegia.
Osalesin ka ise strateegia koostamise protsessis oma tagasihoidlikul moel, pakkudes korduvalt välja rühmapõhist õpet. Kirjutasin tahvlile. Kustutati ära. Kirjutasin tagasi. Jäeti tahvlile, aga ametlikku kokkuvõttesse sisse ei võetud. Lõpuks see sai siiski strateegia lõppvarianti kirja –koostööpõhise õppena. Muidugi mitte tänu minu visadusele, vaid sellepärast, et see on ülemaailmne trend. Aga ma tegin natuke eeltööd.
Haridusfoorumi probleem on see, et siia on kokku kogunenud ainult igat sorti vastalised ja vabadusvõitlejad. Ei osanud seda mitte kuidagi ette näha. Ja ei osanud võtta kasutusele vastumeetmeid. Kõigele ollakse vastu. Elukestva õppe strateegiale – sest seal polevat nagu kasvatust sees. Koostööpõhisele õppele ollakse vastu – sest loeng olevat parem. Praktilisele õppele ollakse vastu – sest inimene saab nii tööd ja palka, kuid ei ole vaimne. Vastu ollakse siin ka vaktsineerimisele, ühiskonda selgitatakse füüsika ja bioloogia seaduste järgi, sest nii MEELDIB teha.jne.
Vägagi REAKTSIOONILINE õhkkond valitseb siin listis – see on meie foorumi probleem. Pilk on minevkus. Vanasti oli parem. Euroopa kultuur mandub. Kõik on lollpead. Pagulased on metslased. Jne.
Moodsam sõna reaktsioonilisuse kohta on TEADMISJÄRGNE ÜHISKOND – see väljend on hakanud nüüd levima. Teadmised enam ei loe, loevad tunded ja TAHE. Tahan öelda ja ütlengi. Löön selja sirgeks! Faktid mind ei huvita, sest mul on terve talupojamõistus peas.
Kõige jaburamaid asju väidetakse siin listis, eriti Tarmo ja Tõnu, sest neil on selline tahtmine. Eks jaburusi väideta ka sellepärast, et oma poliitilisi konkurente MUSTATA. Nende reitingut alla kiskuda ja kunagi nende asemel ise võimule saada.
Elu on paradoks ikka küll. Asutasin selle diskussioonilisti selle mõttega, et siin hakatakse arutama uute võimaluste ja lahenduste üle, ja eks me algul seda tegime ka. Näiteks kolmas õppekava ja paar asja veel olid konstruktiivsed, vaatasid tulevikku. Aga nüüd on meie diskussioonlistis 90% mineviku tagasi igatsemist ja ütleme otse välja – lõputut hädaldamist ja virisemist. Sellist asja nagu PEDAGOOGILINE OPTIMISM ei leia siit listist tikutulegagi otsides.
Sotsioloogidele ja sotsiaalpsühholoogidele on meie diskussioonilist kindlasti väga huvitav uurimismaterjal. Kas keegi pakuks mingi lahenduse välja? Kuidas jõuda tagasi pedagoogilise optimismini?“
Haridus kui kultuuri funktsioon.
Roppus elus ja kirjanduses.
Topelt ei kärise – Euroopa kiirraudteed.
Suri Fidel Castro – ideeline inimene.
Koolide headuse mõõtmine.
Margus Pedaste nüüdisaegne õpikäsitus.
Haridusfoorum – üleminek rühmadena õppimisele on Soome hariduse Kopernikuse pööre. Kuidas on Kopernikuse pöördega Eestis?
Tuleviku õppekava – kuidas harjutada koolis demokraatiat?
Konkurss instituudi juhi kohale.
DETSEMBER
RB tuleb.
Avalik kiri Eesti metsa kaitseks.
Mets ja palk.
Haridus 40 aastat tagasi – kõik oli siis paremini kui täna. Siis olid koolitused koolijuhtidele, oli VÕT jne.
Repliik – kadedus ja ahnus.
Madala haridustasemega noori on Eestis liiga palju.
PISA 2015 – Eesti põhiharidus on Euroopa parim.
Ülo Vooglaid kommenteeris seda uudist nii: „Eestil ei ole ei algharidust ega põhiharidust…, ei keskharidust ega kõrgharidust. Eestis on inimestel nii- või naasugune haridus.
Eestis, nagu teisteski riikides, on haridussüsteem ja koolivõrk. Kas keegi teab, kus on need mõisted määratletud ja piiritletud?
Kuna HTM (jt “juhtivad” jõud, sh Äli Leijen) keelduvad selgitamast, mis see on, mida siin hariduseks ja haridussüsteemiks nimetatakse, pole võimalik neid jutte kommenteerida.
Mida on võimalik öelda PISA andmete põhjal?“
Demagoogia liigid
Listi kõnejuht tõrjub taas demagoogiat: „Tegelikult on see kõik pulbitsev demagoogia, mis haridusfoorumi listi mõne liikme kirjadest vastu vaatab. Kleebin allapoole mõningad näited levinumatest demagoogiavõtetest. Mis on asja juures ERITI KURB, see on see, et just sellises demagoogia mülkas me iga päeva elame. Meie tänapäeva nimetatakse nüüd ka tõejärgseks ühiskonnaks, valetamise kuldajaks ja ka häbijärgseks ühiskonnaks, sest kellelgi pole nüüd enam häbi täiesti lolli ja valet juttu ajada.“
Demagoogia näiteid spordi valdkonnast
http://teadliktreening.com/demagoogiavotted-ja-loogikavead-treeningu-aruteludes/
Tegelikkuse moonutamine (straw man) – muudetakse väidet, tsiteeritakse valesti, ümbersõnastatakse originaalset argumenti või ülelihtsustatakse seda. Argument muudetakse teistsuguseks, et seda oleks lihtsam rünnata või valeks tunnistada. Näide: üks inimene ütleb, et venitamisel ei ole teaduslike tõendusmaterjalide alusel paljusid neid kasulikke omadusi, mida traditsiooniliselt sellele omistatakse. Teine inimene ütleb selle peale, et esimene inimene ütles, et venitamine on kahjulik ja seda ei tohiks teha.
Enamusele apelleerimine (argumentum ad populum) – mõjutamine grupi kaudu, eelarvamused ja stereotüübid, mõjustamine arvamusliidri kaudu. Näide: üks arutleja ütleb teisele, et kõik treenerid, keda tema teab, treenivad oma kliente enamasti masinatega, järelikult nendega on kõige efektiivsem ja turvalisem treenida.
Inimesest lähtuv argument (argumentum ad hominem) – enesekiitus, vastase ründamine, naeruvääristamine. Rünnatakse inimest, mitte tema argumente. Näide: üks inimene ütleb teisele, et tema juttu ei maksa uskuda sellepärast, et ta on punapea.
Emotsionaalne mõjutamine – hirmutamine, kiitmine, kuulaja kasu rõhutamine. Selle asemel, et arutleda originaalsete argumentide üle, suunatakse tähelepanu teemast eemale. Näide: üks inimene ütleb teisele, et tema formaalne haridus on liiga madal, et teda keegi kuulama peaks.
Ebaolulisele arvamusliidrile apelleerimine – enamus asju, mida me usume, põhinevad ekspertide arvamusel. Loogikaviga tehakse siis, kui väited baseeruvad autoriteetidel, kes tegelikult pole antud teemas asjatundjad. Näide: kui arutletakse näiteks harjutuste tehnika üle, siis üks inimene ütleb endal kasutusel oleva harjutuse tehnika põhjenduseks, et [lisa siia suvalise populaarse treeneri nimi, kes tegelikult pole riiklikult tunnustatud ekspert] teeb ju seda nii, järelikult see peab õige olema.
Vale põhjus-tagajärje seos – kui X juhtub pärast Y juhtumist või X juhtub samal ajal kui Y, ei tähenda see automaatselt, et Y põhjustas X-i. Need võisid juhuslikust kokkusattumusest samal ajal juhtuda. Näide: kui treenijal esineb alaselja valu juba viis päeva ja ta viiendal päeval rullib seda vahurulliga ning järgmine päev valu enam pole, siis arvab ta kindlalt, et vahurull võttis alaseljast valu ära, kuigi see võib olla lihtsalt kokkusattumus.
Järelemõtlematu üldistus – vale on teha väga väikese või spetsiifilise valimi põhjal järeldus, et mingi asi kehtib kõigi puhul samamoodi. Näide: treener ütleb, et tema kliendil aitas viis korda päevas söömine kaalus alla võtta. Sellest järeldab ta, et see aitab kõigil kaalus alla võtta.
Eelarvamused, mis aitavad demagoogidel segadust tekitada
Lisaks ka mõned populaarsed eelarvamused, mis inimeste arutlemist ning tõe otsimist segavad ja mida demagoogid ära kasutavad.
Kinnituseelarvamus (confirmation bias) – kalduvus otsida ja leida tõendust, mis kinnitab juba eksisteerivaid uskumusi, ja ignoreerida vastukäivat tõendust. Näide: treener või füsioterapeut usub, et alaseljaprobleemide vähendamiseks on vaja nimmelülipiirkonda liikuvamaks muuta ja selle jaoks otsib ta kõiki materjale, mis seda uskumust kinnitavad, aga kui keegi näitab allikaid, mis vastupidist väidavad, siis ignoreerib ta need silmapilkselt.
Investeerimiseelarvamus (sunk-cost bias) – kalduvus uskuda, et miski on tõsi sellepärast, et sellesse uskumusse on juba liiga palju investeeritud ja enam ei saa oma uskumust muuta. Näide: treener on pikka aega soovitanud inimestel teha kõhulihaste nähtavale saamiseks sadu kordusi erinevate nurkade alt ja ta ei suuda oma nõuandeid muuta, kuna arvab, et inimesed peaksid teda selle tõttu rumalaks.
Status-quo eelarvamus – kalduvus uskuda seda, mida me oleme kogu aeg uskunud ja millega me oleme harjunud. Näide: treenija on kogu oma elu uskunud, et venitamine peab olema iga treenija iga trenni üks komponent ja ta ei ole nõus oma arvamust muutma isegi kui talle jagatakse teaduslikke tõendusmaterjale.
Ilmus leht Avalik Eesti – palun levitage.
Artur Talvik Rail Balticust.
Kaks märkust Tiiu Kuurmele argumentum ad hominem kasutamise pärast!
Algatus Eestimaa kaitseks.
RB salastatud andmed.
Mets ja palk.
Digipädevus ja digimaailm.
Seekordsed jõulud Saksamaal. Taas on tegemist sõjapõgenike demoniseerimisega, seekord seoses Berliinis jõuluturul toimunud massimõrvaga. Lembit Jakobson kirjutab: „Vaene Saksamaa, kes oma pühas lihtsameelsuses uskus, et iga tulnud pagulane (üle miljoni tulnute seas) on talle tänulik. Karta on, et see rünnak ja vägivaldsus üldse, ei ole viimane. Maailmas on vägivaldsus kahjuks muutunud juba taas uuesti normiks.“
Asja juurde käib ka USA halvustamine: „Euroopa hakkab üha enam sarnanema USA-le, kus oma isiklikku frustratsiooni elatakse välja kaubanduskeskustes, kohvikutes, ülikoolide linnakutes, avalikel üritustel… tulistamise ja „kättemaksmisega“ maailmale.“ Tegelikult üks koolitulistamine Viljandis teeb Eesti miljoni elaniku kohta rohkem koolitulistamisi kui kümme tulistamist 200 miljoni elanikuga USA-s.
Ühtlasi nähakse terroriste, nagu Breivikutki, natuke vabadusvõitlejatena, omamoodi Väljaotsa Jaanidena: „Ja põhjus ei ole üksnes äärmuslastes, vaid sajandite pikkuses lõhes rikaste ja vaeste maade vahel. Nende võimaluste vahel, mida nähakse tele- ja nutipildist heaoluriikidest ning oma väga vaest igapäevaelu kõrvutades. Rikkad riigid koorivad siiani vaesemaid ning pagulaste tulv aina kasvab.“
Talsinki tunnel tuleb.
Diplomaatia valetamisest
12. detsembri Diplomaatia numbris on valetamise teemal mitu artiklit. Nende põhjal algas avalikkuses suurem valetamine Venemaalt, kus väideti, et Ukrainas on võimul fašistlik hunta, Donbassis tapab Ukraina omaenda rahvast ja Krimm liitus Venemaaga omal tahtel ja NATO ainus eesmärk on hävitada Venemaa. Venemaa loosung on seejuures, et hoopis Läänes kõik valetavad!
Edaspidi aga on Venemaa õigustanud oma ettevõtmisi Lääne hegemoonia vastu astumisega, püüdes selgitada, et igal riigil peab võrdselt võimu olema. Teiste sõnadega – aitab demokraatia võidukäigust! Autoritaarsed riigid tahavad samuti domineerida!
Oma valede levitamiseks kasutab Venemaa internetitrolle ja ka Euroopa riikides elavaid „kasulikke idioote“ ja „Russlandverstehereid“ (Venemaa mõistjaid). Venemaa õhutab ka masside atavistlikku hõimutunnet (rahvuslust) Lääne maades. Kreml soovib, et Lääne inimesed hakkaksid kahtlema demokraatias ja inimõigustes ja Lääne tsivilisatsioonis tervikuna. Lõplik eesmärk on, et Lääs killustuks ja muutuks nõrgaks.
Huvitav, miks mul tekkis tahtmine sellest Diplomaatia numbrist kirjutada hariduslisti 2016. aasta ülevaates?
Raivo Juurak
Olustvere, 29. detsember 2016