Hea kogemus 2013 KEELEKÜMBLUS meie koolides ja lasteaedades
ÕPIME ELU, MITTE KOOLI JAOKS.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava – Riigikogus vastu võetud 25.01.2002 nr. 56 sätestab, et 2011/2012. õppeaastal minnakse gümnaasiumites 60 % üle eestikeelsele õppele.
Keelekümbluse programmiga alustati 2000. aastal neljas vene-õppekeelega koolis, Tallinna Läänemere Gümnaasiumis, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis, Narva Vanalinna Riigikoolis ning eestikeelset õpet omal käel juba varem rakendanud Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis.
Aastal 2014 on selle programmiga liitunud 51 lasteaeda ja 36 kooli üle 6000 õpilase ja 1000 õpetajaga. See on programm oma süsteemsuse ja metoodikaga, mis pakub oma lõpetajatele unikaalsed võimalused läbi lüüa nii eesti-, kui ka venekeelsel tööturul, jätkata õpinguid mistahes õppeasutuses kodu- või välismaal. Mitte vaid keelteoskus ei ole nende trump, vaid ka koostööoskus, suhtlemisvalmidus ning avatus, mida kümbluses on aastaid arendatud ja lihvitud.
Lasteaiad lisandusid programmiga 2003. aastal.
2004. aastast toetab keelekümblusprogrammi lastevanemate liit.
Mõned näited gümnaasiumidest ja lasteaedadest, kus ülesande lahendamisele on asutud.
1. Hea kogemuse pealkirja saime Tallinna Mustamäe Humanitaar-gümnaasiumi peahoone seinalt, kuhu lisasin koma teise sõna järel.
Kool alustas süvenenud eesti keele õpetamist juba 2000. aastal. Kaks kevadet tagasi lõpetasid need, kes on õppinud keelekümblusklassides esimesest koolipäevast alates, nemad õpivad juba 2. kursusel Eesti ja välismaa ülikoolides või kutseõppes. Paljud on leidnud põneva õppimisvõimaluse või töö just tänu oma kolme keele oskusele ja headele teadmistele.
Asedirektor Marina ŽURAVLJOVA SÕNUL ei ole eesti keeles suhtlemine nende õpilastele üldse probleem. Tema sõnul otsustavad teadlikud lapsevanemad ise, milline kool on nende lapse tuleviku jaoks parim. Tema sõnul on natuke hirmunud pigem vanem generatsioon, kes ei saa alati kõigest õigesti aru ning seetõttu avaldab ka vastuseisu. Osavad poliitikud aga kasutavad seda ära. Neile kätte-saadav press aga võimendab probleemi veelgi.
Kool läks lisaks varasele keelekümblusele üle ka hiliskeelekümblusele aastast 2011, mis teeb teises keeles õppimisega algust alates 6. klassist.
Lisainfot saab: www.mhum.tln.edu.ee, direktor Tatjana LÜTER, õppedirektor Marina ŽURAVLJOVA. Kooli aadress: Tammsaare tee 145, 12915, Tallinn.
2. Tartu Annelinna Gümnaasium. Ka siin on teises keeles õppimisel aluseks võetud 1965. aastal Kanadas Montrealis kasutusele võetud keelekümblusprogramm.
Täpsem info: Tartu Annelinna Gümnaasium, Kaunase pst. 68, 50708 Tartu, www.tag.ee, direktor Hiie ASSER.
3. Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium. Selle kooli omapäraks on esimese kuue klassi puudumine. Õppetöö toimub perioodide kaupa alates seitsmendast klassist. Missiooniks on olla hoolas aednik ja kasvatus on kuldne puu. Kool kaalub keelekümblusprogrammi rakendamist oma õppetöö korraldamisel.
Täpsemalt: www.kjvg.edu.ee, Järveküla tee 39, Kohtla-Järve 30328, Ida- Virumaa. Kooli juhib Veera SIBRIK.
4. Narva Soldino Gümnaasium. Üle on mindud osalisele eestikeelsele õppele. Hea kontakt on nii kohalike võimudega kui ka lapsevanematega. Koolis toimib nii varane kui ka hiline keelekümblus. Rakendatud on kujundavat hindamist. Lapsevanemate seas on kool populaarne, sest lapse tulevik on selles koolis õppides oluliselt perspektiivikam.
Kontakte leiate: Narva Soldina Gümnaasium, Tallinna mnt. 40, 21006 Narva,
Direktriss Ljubov FOMINA, www.soldino.edu.ee .
5. Tallinna Pae Gümnaasium. Koolis ollakse arvamusel, et alushariduse tasemel peaks laps saama selgeks emakeele, alused oma rahvuskultuurist ja siis lisanduksid riigikeel ning võõrkeeled. Koolis toimivad nii varase, kui ka hiliskeelekümbluse programmid, et igal lapsel oleks võimalus osaleda keelekümbluses. Kool on veendunud, et praktiliselt on õppekavas määratletud teadmised ja oskused võrdselt omandatud kõikides klassides. Õpilased valdavalt enam-vähem ühtlase tasemega nii eesti kui vene keelt.
Lisateave: Tallinna Pae Gümnaasium, Pae 5, 11414 Tallinn, www.pae.tln.edu.ee . Kooli direktriss on Isabella Riitsaar.
Lasteaiad keelekümblusprogrammis
Praegu keelekümblusmetoodikaga kaetud lasteaedade üldarv (51) moodustab 40% muu õppekeelega ja keelekümbluslasteaedade üldarvust.
Lasteaia keelekümblusprogramm toimib Eestis aastast 2002. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) järgi eesti keele kui teise keele õppega lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse kolmeaastaselt osalise keelekümbluse metoodikat rakendades ja viieaastastele lastele täieliku keelekümbluse metoodikat.
Täieliku keelekümbluse (TKK) mudeliga rühmades õppetöö toimub 100% eesti keeles, ehk mõlemad õpetajad suhtlevad lastega ainult eesti keeles.
Osalise keelekümbluse (OKK) mudeliga rühmades õppetöö toimub 50% eesti keeles ja 50% vene keeles, s.t. koos planeerides tegevusi rühmas üks õpetajatest suhtleb lastega ainult eesti keeles ja teine õpetaja – ainult vene keeles.
Joonis 1. Rühmade arv rakendatavate mudelite järgi
Täiskeelekümblusrühma õpetaja Jana Talviste naudib keelekümblusõpetajaks olemist: “On imeline tunne näha lapse arengut eesti keele omandamisel. Kui lapsed tulevad rühma ja ei oska absoluutselt keelt ja lähevad kooli nii, et räägivad seda hästi – see on fantastiline.”
“Mulle meeldib osalise keelekümbluse lähenemine, sest see annab lapsele võimaluse omandada korraga kaks keelt. Lapse maailm rikastub emakeeles ja samal ajal õpib ta selgeks ka eesti keele. Osaline keelekümblus loob tingimused, et igapäevaselt kuulda ja kasutada kahte keelt. Lapsele loob see turvalise keskkonna, kus ta ei karda kasutada eestikeelseid sõnu ja lauseid mängudes või õppetegevustes. Osaline keelekümblus loob kindla aluse lapse arengule. See on baas, millega ta saab edaspidi õppida süvendatult eesti keeles,” kommenteerib õppealajuhataja Svetlana Podtsepajeva lasteaia valikut osalise keelekümbluse kasuks.
Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele täieliku keelekümbluse metoodikat rakendades.
Seisuga september 2013 Lasteaia keelekümblusprogrammiga on liitunud 51 lasteaeda, neist
41 – vene õppekeelega ja 10 – eesti õppekeelega. Lasteaia programmis osaleb 1800 last.
Programm laieneb, kuna huvi efektiivse keeleõppe vastu lastevanemate hulgas on väga suur.
Seoses kasvava huviga varase mitmekeelsuse vastu Eestis, keelekümbluskeskus koostöös välispartneritega käivitas kahesuunalise keelekümbluse mudeli arendamist lasteaedades. Kahesuunalise keelekümbluse programmi eesmärk on integreerida eesti ja vene kodukeelega lapsi kakskeelsesse õpikeskkonda lasteaias ja hiljem ka koolis, pakkudes neile õppimist ja arendamist kahes keeles ja kahe kultuuri ruumis. Kahesuunaline keelekümblus on õppe-ja kasvatusvorm, mille puhul mõlema keele kandjad on esindatud õpperühmas võrdse arvuga ning mõlemad keeled ja kultuurid on õppe-kasvatuslikus protsessis võrdselt tähtsustatud.
Kahesuunalise keelekümbluse programmi järgi töötavad esimesed lasteaia rühmad avatakse õppeaastal 2015/2016 viies linnas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kundas ja Tapal. Praegu nende lasteaedade juhtkonnad ja õpetajad on juba alustanud ettevalmistamistööga, koolitades ennast Haridus- ja Teadusministeeriumi toel ja Keelekümbluskeskuse korraldamisel.
Tugisüsteem
Keelekümblusprogrammi tõhusaks toimimiseks on loodud tugisüsteemid:
- Üleriigiline õpetajate nõustamissüsteem;
- Metoodilised koolitused;
- Koolitusjärgne nõustamine;
- Keelekümbluskeskuse visiidid liitunud asutustesse;
- Toimiv koostöö võrgustik (Keelekümbluskeskus+KOV+asutused+Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liit)
Lisaks metoodikakoolitustele ja toimivatele tugisüsteemidele arendatakse ja täiendatakse alusharidusele suunatud õppevara (nt. ühislugemise raamatute sari „Loeme koos“, keelemängu komplekt raamatute juurde, rutiintegevuste kaartide komplekt, abiraamat õpetajatele „Keele, kunsti ja kultuuri integreeritud õpe lasteaias“, „Joonista ja jutusta“ jne.).
Käivitatud on ka kvaliteediauhind „Keelekümblusasutus 2014“.
Eesti Päevalehe ajakirjaniku Andres Reimeri artiklis „Oleg Ossinovski tutvustab oma õnne valemit“ 4. jaanuari LP-s loeme Ossinovski arvamust eestikeelsest õppest: „Oma mõlemale pojale eestikeelse hariduse andmine on Eestis möödapääsmatu, kui soovitakse Eesti ühiskonnas kooskõla saavutada. Venelased säilitavad oma identiteedi Eesti eestikeelsest haridusest hoolimata, sest nii suurt ja võimsa kultuuriruumiga rahvast ei ohusta eestlastesse sulandumine sugugi. Kõige suurem probleem on see, et eesti ja vene lapsed õpivad eri koolides ja neil ei saagi omavahel kontakti tekkida. Vaja on lõimumise kaudu sulanduda ühiskonda. Siit ka probleem tõesest informatsioonist“.
Paremat põhjendust lõimumisele ja keelekümblusele on raske leida.
Rohkem infot saab INNOVE Keelekümbluskeskuse keelekümblusprogrammi kodulehelt www.innove.ee .
Tutvustasid Svetlana Belova, INNOVE Keelekümbluskeskuse peaspetsialist ja Jüri Jürivee, Eesti Haridusfoorumi juhatuse liige.
Kooliks ettevalmistav tööraamat – HEA KOGEMUS 2012
Kooliks ettevalmistav tööraamat „Aastaringmäng” I ja II osa.
Autorid: Maris Kilmi, Veronika Kivisilla, Irja Loorand, Tiiu Maasik – Rocca al Mare kooli õpetajad
Sisu: Mänguline, soe, perekeskne, terviklik, loominguline, mitmekülgne ja värviline
ALUSHARIDUSE ÕPPEKAVALE tuginev materjal.
TÖÖRAAMATU kaante vahele on kokku pandud juturaamat, töövihik ja nõuanded lapsevanemale.
Õppematerjalid emakeele, matemaatika, loodus-ja kunstiõppe, muusika ja liikumise omandamiseks.
Teemad järgivad looduse ja tähtpäevade aastaringi.
Raamatut läbiv sõnum on: LAPSE ARENGU PÕHIKESKKONNAKS ON KODU JA PEREKOND.
Laps kasvab kooliküpseks loomuliku ja armastava igapäevaelu keskel.
Trükis Rocca al Mare koolis.
2011 Karjääriteenused ja Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus INNOVE
Kontakt: Lõõtsa 4, 11415 Tallinn, tel. 699 8080.
Tunnussõnad: Siit leiad riikliku ja erasektori pakutavaid karjäärinõustamise, karjääriõppe ja karjääriinfo vahendamise teenuseid.
Mida otsid, kuidas leiad: Tunnusmärgiks on Rajaleidja.
Saad infot karjääriplaneerimisest, õppimisvõimalustest nii Tallinnas kui maakondades. Infot saavad noored, täiskasvanud kui ka suunajad.
Saad vastuse küsimustele: Kes ma olen? Kelleks saada? Kus õppida?
Rajaleidjas on palju erinevat informatsiooni, millega tutvumiseks peab olema tahtmist ja aega. Asuge tutvuma!
2007. Eesti 4H Noorteorganisatsioonist Pärnumaal
- Kontaktandmed: Peakontor: Allika 2A, Pärnu, tegevjuht Küllike Altenberg, Jõõpre ja Lavassaare 4H klubide juhendaja Ülle Varik ()
- Tunnussõnad: klubiline tegevus eri huvide ja vanustega noortele (loodus, kunst, muusika, tants jne.)
- Lühikirjeldus: 4H tegevuse tuum on KLUBI. Klubi käib koos 4H kontoris või mõnes muus vabalt valitud kohas, tavaliselt iga nädal või üle nädala. 4H klubi valib omale presidendi, sekretäri ja laekuri. 4H klubi võib soovi korral spetsialiseeruda ühele teemale. Tihti aga on 4H klubidel aasta jooksul erinevaid teemasid ja tegevusi, sõltuvalt liikmete soovidest ja huvidest: nt.käsitöö, loodus, kokandus ja·metsandus on väga populaarsed teemad. Teemad muutuvad vastavalt liikmete vanusele ja oskuste arengule.
- Loe täpsemalt: http://www.eesti4h.ee/
2007. Õppija ootused ja vajadused identiteediloome protsessis Pärnu Väikese Vabakooli III kooliastme näitel
- Kontaktandmed: Ilona Must, TLÜ magister,
- Tunnussõnad: Õppija ja õpetaja identiteedist, subjektiivne, objektiivne, interobjektiivne ja intersubjektiivne teadvel olek, kooli rollid.
- Lühikirjeldus: Uurimus teismeliste identiteediloomest. Kvalitatiivse uurimuse aluseks on noorte vabad enesekirjeldused, ootused ja vajadused õppija, personaalse ja universaalse identiteedi loomise protsessis. Lähtuti eesmärgist teada saada, kuidas uuritavad mõtestavad konkreetseid situatsioone, milles nad on olnud, milliseid tähendusi omistavad nad oma koolikogemusele.
- Loe täpsemalt: HF 2007 kogumik lk79
2007. Võimalused kõigile ja igaühele
- Kontaktandmed: Tiia Mikson, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja, Tel. 77 51 175,
- Tunnussõnad: Võimalused , kohustused, head eeldused, uuendusmeelsus.
- Lühikirjeldus:Kooli missioon ja visioon – olla Kesk-Eesti jätkusuutlik ja uuendusmeelne kool, kus väärtustatakse kõiki inimesi. Koostöö põhineb usaldusel, turvalisel ja esteetilisel õpikeskkonnal. Tähtis on iga osaleja eeldused ja areng.Suur tähelepanu huviharidusele.
- Loe täpsemalt: HF 2007 kogumik kl.·153 ja·www.poltsamaa.edu.ee .
2007. Arutleme tugeva põhikooli teemal
- Kontaktandmed: Maarika Niidumaa, Mõniste Kooli direktor, tel. 789 0744,
- Tunnussõnad: tugev põhikool, koolivõrk, õpilaste arvu piirnormid, kvalifitseeritud õpetaja koormus ja palk
- Lühikirjeldus: Normatiivid põhikoolile. Tugev on see maakool, kus on kaasaegne õpikeskkond ja kvalifitseeritud õpetajad. Kas ainult nii saame tugeva kooli? Miks mõned koolid siiski hääbuvad?
- Loe täpsemalt: HF 2007 kogumik lk.150 ja www.kuutsi.edu.ee
2007. Läbivad teemad Pühajärve Põhikooli õppekavas
- Kontaktandmed: Miia Pallase, kooli direktor, tel.766 85 50,
- Tunnussõnad: Turvalisus, liikumine ja tervis, keskkond, meedia ja kärjäär
- Lühikirjeldus: 2003/2004. õppeaastal oli läbivaks teemaks “Liikumine on tervise ja ilu pant” , keskse orienteerumismänguga “Tere kool”; 2004/2005. õppeaastal keskkond motoga “Oma silm on kuningas” ,lindudele pühendatud üritustega; 2005/2006. õppeaastal meedia motoga “Kui sa endast ei anna teada, siis ei ole sind olemas”, mille käigus anti välja viies kooli almanahh ja kooli ajaleht GLOBUS.
- Loe täpsemalt: HF 2007 kogumik· lk.146 ja www.pyhajarve.edu.ee
2009. Keemia õpingute materjalid – Martin Saar, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja virtuaalõpikud
- Kontaktandmed: www.zone.ee/gagkeemia
- Tunnussõnad: Keemiaõpingud 8., 9., 10., 12. Klass, praktiline keemia ja riigieksam.
- Lühikirjeldus: Materjale õppimiseks, kordamisküsimused, õpetaja koostatud testid. Samuti leiate praktikumijuhendid kursustele, kus puuduvad õpikud. Riigieksami sooritamist abistavad materjalid.
- Loe täpsemalt: Ava www.zone.ee/gagkeemia