1. Tänane seis ja riiklikud eesmärgid
Õpingute katkestamise tänane seis on toodud alljärgneval graafikul.
Täna on kutseõppest väljalangevus 17–22%.
Katkestamise vähendamise alal viimastel aastatel riigis keskmiselt saavutusi pole.
Väljalangevuse näitajad kooliti/õppekavarühmiti/regiooniti/aastati varieeruvad suurtes piirides.
- Väljalangevus kooliti on väga erinev: näit. Tartu Kunstikool – Tallinna Majanduskool umbes 2,5-kordne erinevus.
- Väljalangevus õppekavarühmiti on väga erinev: näit. sotsiaaltöö ja nõustamine – juhtimine ja haldus erinevus on umbes 3-kordne.
- Variatsioonid on suured ühe ja sama õppeasutuse sees.
- Variatsioonid on suured aastati: ühes ja samas koolis on ühel aastal väike, teisel suur väljalangevus.
- Silma torkab keskmisest suurem väljalangevus Tallinna koolides.
Võib vist küll kokkuvõtteks öelda, et me täna ei kontrolli väljalangevust. Suur hulk seni kasutatud meetmeid pole aidanud väljalangevust kutseõppest kontrolli all hoida.
Riiklikud eesmärgid on ambitsioonikad: 2014. aastaks peaks väljalangevus vähenema 14%-ni ja 2020. aastaks 10%-ni. Niisuguste sihtide saavutamiseks on kindlasti tarvis välja töötada ja rakendada õpingute katkestamist vähendavad poliitikauuendused.
2. Väljalangevuse põhjused
Uuringud on välja toonud 5 gruppi katkestamise põhjusi: õpilase endaga, perekonnaga, kooliga seonduvad põhjused, majanduslikud ja muud põhjused.
2.1. Õpilase endaga seonduvad põhjused
Eriala sobimatus ja ebarealistlikud ootused erialale. Tartu KHK uuringu järgi on eriala sobimatus õpingute katkestamise põhjuseks tervelt 25%-l juhtudest. 15%-l on eriala valik olnud juhuslik, 12%-l n-ö teine valik. Eriala sobimatust peavad oluliseks põhjuseks nii õpilased kui õpetajad. Õpetajad seostavad valesid valikuid eelkõige sotsiaalse küpsusega. Nii käesoleva kui ka varasemate uuringute põhjal võib väita, et see põhjus on tugevalt seotud õpilase kognitiivsete, isiksuslike, sotsiaalsete ning vanuseliste eeldustega.
Osa neist, kelle õpingute katkestamine seostub vale valikuga, jõuavad kooli tagasi – sõltub õpilase toimetulekustrateegiast. Positiivseid strateegiaid kasutavad tavaliselt aktiivsed, „hakkajad“ õpilased, kes küll katkestavad õpingud valeks peetud erialal, kuid see on seotud uute alternatiivsete väljakutsete leidmisega. Põgenemisstrateegiaid kasutavad madala enesehinnanguga õpilased ja nn käegalööjad. Õpilane loobub kergesti isegi jõukohase eesmärgi poole püüdlemisest. Ei osata ega soovitagi mõelda lahendustele. Abi küsitakse erineval määral. On õpilasi, kes pigem lahkuvad koolist, kui küsivad koolilt abi.
Oskamatus õppida, eesmärkide ja vastutustunde puudumine. Neil õpilastel on tõsised lüngad varasemates teadmistes, eelkõige matemaatikas ja emakeeles. Õppimine ja haridus ei ole neile väärtus. Neile otseselt ei meeldigi midagi, huvid on seotud arvutimängudega. Seda põhjust peavad oluliseks nii õpilased kui õpetajad. Oluline erinevus valitseb seisukohtades, millal kaob õpilase motivatsioon ja oskus õppida. Õpetajad: noored juba tulevad kutsekooli madala motivatsiooniga ja olematute õpioskustega. Õpilased: põhikoolis nõuti rohkem õppimist, mistõttu minetavad motivatsiooni ka need, kellel see põhikoolis oli olemas.
2.2. Perekonnaga seonduvad põhjused
Konfliktid vanematega, mida iseloomustavad sellised märksõnad nagu purunenud pere, vanemate kasvatusoskuste puudumine, kasuvanemate sallimatus ja/või väärkohtlemine. Lastel on sageli oma vanemate pärast piinlik. Kuidas aidata õpilast, kelle vanemad ei tule oma kohustustega toime – selline võiks olla koolipsühholoogi ja/või sotsiaalpedagoogi nõustamisülesanne nende õpilastega seonduvalt.
Vanemad on läinud tööle välismaale – lapsed jäävad oma probleemidega üksi. Siingi vajavad nad juhendamist, kuidas selles olukorras toime tulla.
Lapsevanemaks saamine – noore ema püsimine koolis sõltub suuresti ka suhetest õpetajatega ning võimalus saada tuge pereelu ja õpingute sobitamisel.
2.3. Kooliga seonduvad põhjused
Konfliktsed suhted õpetajatega. Valdavalt peavad õpilased suhteid õpetajatega heaks. Siiski on ka õpetajaid, kes on ebakompetentsed ja vaenulikud (õpilaste mõnitamine; ebatsensuurne kõnepruuk; õpetajate hoiak, et puudujad ja mahajääjad on lihtsalt laisad ja rumalad).
Konfliktsed suhted kaasõpilastega – kiusamine ja koolivägivald, mille puhul koolis midagi ette ei võetud.
Raskused üldharidusainetega põhjustavad endiselt suurt väljalangevust, kuigi on olemas ka võimalus kutseõppeks üldharidusaineteta. Ilmselt on siin kaks põhjuste gruppi. Esiteks, lüngad varasemates õpingutes, mis võetakse kaasa põhikoolist koos oskamatusega õppida, madalate enesekohaste ja sotsiaalsete oskustega. Teiseks, üldharidusõpe kutsekoolis on seni olnud pigem ainekeskne ja vähe seotud kutseõppega. Uued õppekavad näevad ette üldhariduse integreerimise kutse- ja erialaõpingutega. Oluliseks muutub eelkõige võtmeoskuste omandamine, mitte üldharidusaine tundide maht. Kavandatav lisa-aasta on aga selgelt üldhariduskeskne ja orienteeritud eelkõige õpingute jätkamisele kõrgkoolides.
Kooliga seonduvad põhjused on põhjuste grupp, kus õpilaste ja õpetajate arvamustes ilmnevad kõige suuremad erimeelsused. Õpetajad on seisukohal, et kool pingutab tõsiselt õpilaste toetamisel. Õpilaste intervjuudest aga ilmneb, et õpetajate hulgas valitseb hoiak laisk ja rumal. Ka ei ole õpetajate hinnangul koolivägivald tõsine probleem.
2.4. Majanduslikud põhjused
Tööle asumine ja sellest tingitud ajapuudus viitab oskamatusele ühendada õpinguid ja tööelu. Rahapuudus – rahalised raskused kallutavad sageli noori koolist loobuma.
Nii õpilaste kui õpetajate intervjuudes ilmneb tendents, et tööturul ei väärtustata kutseharidust ning paljud tööandjad ei väärtusta diplomit. Õpilased: tööandja ei soosi koolis käimist, ja koolis ei soosita tööl käimist.
2.5. Muud põhjused
Sõprade mõju – viitab suutmatusele seista oma otsuste eest, mis on seotud nii tagasihoidlike enesekesksete oskustega kui ka sotsiaalse ebaküpsusega.
Ebapiisav keeleoskus. Muidugi puudutab see eelkõige õpilasi, kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest.
Transpordiprobleemid. Ühiskondlik transport ei võimalda sujuvat kooli ja kodu vahel liikumist.
Terviseprobleemid. Tegemist oli külmetus- ja viirushaigustega, õnneks mitte krooniliste terviseprobleemidega.
3. Õpilase toetamisel kasutatavad meetmed kutsekoolis
Kasutatavate meetmete loetelu on pikk, mis toob kaasa killustatuse ohu.
Meetmed võib jagada kolme gruppi: ennetavad meetmed, sekkumismeetmed, tagasitoomismeetmed.
Ennetavate meetmetena olgu nimetatud kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumi; karjääriõpe ja -nõustamine põhikoolis ja gümnaasiumis; koostöö üldhariduskoolidega; paindlik õppekorraldus; puudumistega tegelemine ja hinnete jälgimine; huvitegevus; kooli tugisüsteem; tugiõpilaste süsteem.
Sekkumismeetmed: õppekorralduslikud meetmed (järeleaitamine, individuaalne õppetöö graafik, õpe väikerühmades jm); nõustamine (psühholoogiline, karjäärinõustamine, sotsiaal- ja eripedagoogi teenus); mitmesugused toetused (eritoetused, stipendiumid, koolilõuna); töö esmakursuslastega; õpilaskodu.
Tagasitoomismeetmed: paindlikud regulatsioonid; puuduvad piirangud õpingute taasalusatamiseks; VÕTA rakendamine; spetsiaalsed programmid, näit KUTSE).
4. Hariduspoliitiliste otsuste sõnastamine seisab veel ees
Alljärgnevas mõned seisukohad, millest lähtuvalt hariduspoliitilisi otsuseid sõnastada.
Õpingute katkestamise põhjused on meil teada: isikuga seotud põhjused, kodu ja perekonnaga seotud põhjused, sõpradega seotud põhjused, majanduslikud põhjused, kooliga seotud põhjused. Loetelu polegi väga pikk. Võiks olla lootust küll, et võtame põhjused grupikaupa ette, kõrvaldame nad ja olemegi vähendanud väljalangevust soovitud 10%-ni. Selles suunas näimegi pingutavat, kuid kahjuks ei ole see realistlik lootus, sest:
- need põhjuste grupid pole seesmiselt homogeensed. Laiskustki võib olla erinevat moodi. Ühtedel aitab keskkonnavahetus laiskusest üle saada. Teistel aitab keskkonnavahetus kooliga seotud kohustustest veelgi eemalduda;
- enamasti pole väljalangevusel ühte ja ainsamat põhjust, vaid erinevatest gruppidest pärit põhjused kombineeruvad vägagi erinevates seostes;
- on põhjusi, mis pole konkreetse kooli võimalustega kõrvaldatavad. Tüüpiline näide – peretegurid. Ja varem tekkinud lünki õppimises ning tegemata jäänud (karjääri)nõustamist pole täies ulatuses võimalik kutseõppes tagantjärele tasa teha.
Mis siis on võimalik?
- Minu arvates tuleb muuta eesmärki: põhjuste kõrvaldamiselt kanda pedagoogilise tegevuse raskuspunkt õpilase arengu toetamisele – selliste oskuste kujundamisele, mis aitavad tal oma eluga toime tulla. Rõhuasetus iseseisvuse, vastutustunde, eneseväärikustunde kujunemisele ning enesekesksete, sotsiaalsete ja õpioskuste kujunemisele, ja vähem tegevusi, mis tegelikult süvendavad nii õpitud abitust kui sõltuvust teistest.
- Esmakursuslaste toetamine kooliellu sisseelamisel. Vajalik oleks süsteemse, n-ö sisseastuja toetuse väljatöötamine, sest esimesel kursusel on väljalangevus kõige suurem: õpingud katkestab umbes 26% alustanutest. Samas tuleb avaldada survet põhikoolile: nõrgad või lausa olematud teadmised matemaatikas, emakeeles ja teisteski üldharidusainetes ning üldoskustes (õppimisoskuses, enesekohastes ja sotsiaalsetes oskustes) ei võimalda korrektset kutseõpet.
- Vajalik on tugiteenuste koordineeritud rakendamine, nii et abivajajaid ära tuntaks, et tugi jõuaks nendeni õigeaegselt. Õppimise, käitumise ning sotsiaalsete probleemidega toimetulekuks abi pakkumise prognoos on hea. Kriitiline tegur meetme tulemuslikkuses on abi andmise kvaliteet. Tugisüsteem peaks õpilasi pigem toetama õpingutes (õpetama õppima, vastutama jm) ja elus hakkama saama, mitte tegelema niivõrd „käehoidmisega“. Ka tuleks pöörata tähelepanu probleeme ennetavatele meetmetele ja vähem reageerivatele. Eesmärgiks võiks olla positiivsete toimetulekustrateegiate kujundamine Lõimiv roll võib siin olla kutseõppesse integreeritud karjääriõppel, aga kindlasti on ka teisi võimalusi.
- Vajalik on süsteemne lähenemine karjääriõppele nii põhi- kui kutsehariduses tervikuna. Kui umbes 40% kutseõppesse jõudvatest õpilastest teevad kas vale valiku või satuvad erialale juhuslikult, siis pole ju karjääriteenused põhikoolis andnud soovitud tulemusi, need teenused ei jõua õpilasteni. Kutseõppeasutuste õpetajate endi hinnangud karjääritööle: karjäärinõustamise süsteem oleks nagu olemas, aga ta ei toimi nagu kord ja kohus. On nõustamiskeskused, karjääriõppe tunnid, karjäärinõustamine kooli vastuvõtul, karjääritestid, karjääriinfonurk, on õpinõustaja, sotsiaalpedagoog, psühholoog, on koostöövõimalus väljaspool kooli asuvate spetsialistidega, on individuaalsete eesmärkide püstitamist nõudev praktikakorraldus. Kuid karjääritöö nii iga lüli kui terviku kohta võib öelda: napib süsteemsust ja erinevate osapoolte koostööd, palju on juhuslikkust, napib individuaalset lähenemist, infomaterjalidki on sageli vananenud. Kutseharidusstandardi järgi on individuaalne karjääriplaan algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse osa ning tema sisuks on suutlikkus planeerida oma karjääri nüüdisaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas. Individuaalse karjääriplaani koostamine on kohustuslik kõigile kutseõppe tasemeõppes õppijatele. Oluline selles töös on õpilase võimalus tutvuda erinevate töökohtadega ja praktiseerida erinevaid töid. Seega – karjääriplaani koostamisel on oluline ettevõtjate kaasatus ettevõttepraktika kaudu, aga individuaalse karjääriplaani koostamise rakendumine ja ettevõtja roll selles tuleb alles läbi mõelda – et karjääriplaan tõepoolest iga õpilast tema individuaalse töökarjääri kavandamisel aitaks.
- Kutseõppeasutuste projektitöö raames on saanud kõrge hinnangu tugiõpilaste rakendamine. See meede võimaldab märgata õpilaste muresid ja viia need kiiremini kooli personalini. Kindlustada tuleks meetme jätkusuutlikkus tugiõpilaste juhendajate koolitusega, selliseks juhendamiseks vajaliku ajaressursi leidmisega, muutustega õpetajate suhtumistes.
- Eesmärgipäraselt tuleks hinnata kooli kliimat ja kujundada õppimist soodustavat miljööd. Seni kasutusel olnud rahuloluküsitlused – nii küsimustikud kui tulemused – on koolimiljöö nurga alt korralikult analüüsimata. Otsigem tuge akadeemilistelt uuringutelt. Siinkohal soovitan põhjalikult tutvuda koolikliima uuringutega ja leida võimalusi uuringute tulemuste rakendamiseks nii üldharidus- kui kutsekoolis. Vt. näit. Tallinna Ülikooli sihtfinantseeritav teadusteema 2003–2007 “Kool kui õpilase arengukeskkond ja õpilaste toimetulek”.
- Kooli kui institutsiooni toetamine: mingi osa õpingute katkestamist mõjutavatest asjaoludest ei ole kooli võimuses. Mis see on, mis jääb kooli uste taha? Kes ja kuidas peaks seda mõjutama?
Kasutatud materjalid
- „Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes“. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja CPD Arenduskeskus. 2013.
- „Õpingute katkestamise põhjused Tartu Kutsehariduskeskuses 2011–2013“. Uuringukeskus Klaster.
- “Kool kui õpilase arengukeskkond ja õpilaste toimetulek”. Tallinna Ülikooli sihtfinantseeritav teadusteema 2003–2007.
- Maarika Miil, „Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted kui väljalangevust mõjutav tegur“ Magistritöö. TLÜ 2014.
- Ingrid Leinus,“ Õpilaste hinnangud kooli kliimale, enda heaolule ja toimetulekule Waldorf- ja tavakoolide võrdluses“. Magistritöö. Tartu 2014. a.
- Avatud taotlusvooru projektid:
- „Karjäärinõustamise teenuse rakendamine Narva Kutseõppekeskuse tasemeõppe õpilaste jaoks“;
- „Karjäärikohvik kutsekooli“ – Võrumaa Kutsehariduskeskus;
- „Toetav Teko“ – Tallinna Teeninduskool;
- „Õppijate väljalangevuse vähendamine kutseharidussüsteemist“ – Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool;
- „Süsteemne nõustamine – tõhus abi õpilastele“ – Haapsalu Kutsehariduskeskus;
- „Õppijakeskse tugiteenuste süsteemi arendamine koolituste ja koostöö kaudu“ – Kuressaare Ametikool;
- „HEV õppurite õpi- ja sotsiaalnõustamise teenuse integreeritud mudel kutsehariduses“ –Vana-Vigala Teenindus- ja Maamajanduskool;
- „Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppeasutustes“ – Räpina Aianduskool;
- „Õppijat toetavate süsteemide arendamine“ – Tartu Kutsehariduskeskus.
- Seminari „Kutseõppest väljalangemise põhjused ja väljalangevust vähendavate meetmete rakendamine kutseõppeasutuses“ 8.-9. mail 2013. a. materjalid .
- Seminari „Mida teha väljalangevusega?“ 10. okt. 2014.a. materjalid.