Eesti Haridusfoorumist
Idee Eesti Haridusfoorumist hakkas kujunema pärast 1994. aasta mais Tartu Ülikoolis ja Kadrina Keskkoolis toimunud rahvusvahelist konverentsi “Paradigmaatilised muutused hariduses 20. sajandi lõpus”. Sealt saadud uued ideed tekitasid Haridustöötajate Koolituskeskuse töötajates vajaduse arutleda “uutest tuultest” ja moodustus nn Haridusseminar, kus jõuti tõdemuseni, et Eesti haridus balansseerib kaose ja taastotalitarismi piiril ja selle kolmandaks küljeks võib kujuneda arenenud riikide haridusmallide kopeerimise püüd.
1994. aasta lõpus esitati tollasele haridusminister Peeter Oleskile ettepanek hariduskonverentsi korraldamiseks. Nõusolek saadi ja 2. veebruari 1995. aasta käskkirjaga moodustati ettevalmistamise juhtgrupp,
mille etteotsa sai ministeeriumi tollane hariduspoliitika osakonna juhataja Ene-Mall Vernik (praegu Vernik-Tuubel).
Moodustati kolm põhilist alagruppi:
- kontseptsioonigrupp, mida juhtis TPI rektor Olav Aarna,
- hariduse juhtimise grupp eesotsas minister Peeter Kreitzbergiga ja
- korraldusgrupp, mida juhtis Toivo Sikk Haridusministeeriumist.
Hariduskonverents toimus Tallinna Tehnikaülikoolis 20.-22. aprillini 1995 ja sellele delegeerisid oma esindajad kõik Eesti hariduse arengutest huvitatud organisatsioonid.
Nii tuletas algust meelde praegune (2010.a.) Tallinna Ülikooli lektor Ene-Silvia Sarv, kes siis töötas Haridustöötajate Koolituskeskuse peametoodikuna.
Eesti Hariduskonverents 20.–22. aprillini 1995. a. Tallinnas
Konverents toimus Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Konverentsile oli saabunud 191 delegaati, 40 külalist ja 45 kuulajat.
Konverentsi avas projekti Hariduskonverents 1995 juht Ene-Mall Vernik, kes tutvustas kohale tulnuile Eesti hariduse hetkeseisu, projekti eesmärki, ühiskonnas toimunud muutustest tulenevaid väljakutseid ja riigi arengu seisukohalt vajalikku riiklikku haridusprogrammi.
Hariduskonverentsi ette seati kolm põhiülesannet:
- Anda hinnang hariduses toimunule 1987. aastast alates.
- Algatada hariduse arengukava, mis arvestaks sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi muutusi.
- Kaasata hariduspoliitika kujundamisse ühiskonna haridushuve kandvaid subjekte: seltse, kutse-ja ametiliite, ühendusi jt.
Konverentsil oli kaks peateemat: “Eesti hariduskontseptsioon ja selle tulevik”, mille kandis ette professor Olav Aarna ning “Kohustuste ja vastutuse jagamine haridusotsuste tegemisel tervikliku hariduspoliitika kujundamiseks ja stabiilsuse tagamiseks”, ettekandja professor Peeter Kreitzberg.
Eesti Hariduskonverentsi 1995 juhatusse valiti:
- Arvi Altmäe, kõrgkoolide rektorite nõukogu esimees, Tallinna Kõrgema Tehnikakooli rektor;
- Kalle Küttis, Viljandi maakonna kultuuri- ja haridusosakonna juhataja;
- Helga Luukas, Kadrina Keskkooli õpetaja;
- Aivar Ojavere, Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse büroo esimees;
- Mare Peil, Tallinna Pedagoogikakooli direktor;
- Andres Sarri, Tööstuse Keskliidu volikogu esimees ja
- Toomas Tenno, Tartu Ülikooli professor.
Hariduskonverentsile saatis tervituse Vabariigi President Lennart Meri.
Ettekanded hariduskonverentsil:
- Eesti Vabariigi peaminister Tiit Vähi sõnavõtt;
- kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzbergi ettekanne;
- Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Tõnis Luukase ettekanne;
- põhiettekanne “Eesti hariduspoliitika tänapäev ja tulevik” – Olav Aarna, TTÜ rektor;
- põhiettekanne “Kohustuste ja vastutuse jagamine haridusotsuste tegemisel tervikliku hariduspoliitika kujundamiseks ja stabiilsuse tagamiseks” – Lembit Türnpuu, Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduskonna dekaan;
- “Kujunev Eesti hariduskontseptsioon ja ülikoolide pakilised ülesanded” – Talis Bachmann, Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor;
- “Haridus kui riikliku arengu ressurss” – Marju Lauristin, Tartu Ülikooli professor;
- “Seaduse võimest suunata haridussüsteemi arengut” – Mihkel Pärnoja, Riigikogu kultuurikomisjoni liige;
Moodustati 12 töörühma ja püüti leida vastuseid järgmistele põhimõttelistele küsimustele:
- kas me vajame Eesti hariduskontseptsiooni, hariduse arengukava ja riiklikku haridusprogrammi;
- kuidas tekkivad Eesti hariduskontseptsioon, hariduse arengukava ja riikliku haridusprogrammi eelnõud;
- kas me vajame Eesti Haridusnõukogu, millised on Haridusnõukogu ülesanded ja volitused, kus ja kuidas see moodustatakse;
- milline peaks olema edasine tegevuskava.
Euroopa Nõukogu haridus-, kultuuri- ja spordiala direktoraadi tervituse Hariduskonverentsile tõi selle asedirektor Maitland Stobart.
Moodustati redaktsioonikomisjon, kuhu valiti:
- Olav Aarna, Tallinna Tehnikaülikooli rektor;
- Lembit Türnpuu, Tallinna Pedagoogikaülikooli dekaan;
- Viive-Riina Ruus, Tallinna Pedagoogikaülikooli teadur;
- Arvi Leosk, Võru Maavalitsuse Haridusameti juhataja;
- Meelis Kitsing, Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimees;
- Epp Rebane, Riigi Kooliameti oskonnajuhataja;
- Hanno Isok, Haridustöötajate Koolituskeskuse osakonnajuhataja;
- Heino Levald, Eesti Inseneride Kutseliit;
- Kalle Kalda, Eesti Haridustöötajate Liit.
Neile lisadusid 12 liiget töörühmadest.
Võeti vastu järgmised dokumendid:
- tervitustelegramm endisele haridusministrile Ferdinand Eisenile
- Eesti hariduskonverentsi 1995 pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse poole (parandada pedagoogide majanduslikku olukorda).
OTSUS nr. 1
Tallinnas, 22. aprillil 1995.a
Eesti Hariduskonverents `95,
Tunnetades oma vastutust Eesti hariduse tuleviku ees;
tunnistades vajadust eri huvirühmade kokkulepetel põhineva hariduspoliitika kontseptsiooni järele;
pidades tähtsaks hariduse demokraatlikku juhtimist ja osalusdemokraatiat hariduspoliitiliste otsuste tegemisel,
o t s u s t a b:
1. Pidada otstarbekaks Eesti Hariduskonverentsi `95 jätkumist ja kujunemist haridusfoorumiks
2. Lugeda haridusfoorumi põhiülesandeks Eesti hariduspoliitika kontseptsiooni läbiarutamine, täpsustamine ja vastuvõtmine, selle edastamine Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ning Kultuuri- ja Haridusministeeriumile;
3. Kutsuda Eesti Hariduskonverentsi `95 jätkukonverents kokku 1995. aasta oktoobris Tartus ja teha selle ettevalmistamine ülesandeks redaktsioonikomisjonile.
4. Redaktsioonikomisjonil valmistada jätkukonverentsiks ette:
- hariduspoliitika kontseptsiooni eelnõu, võttes aluseks”Eesti hari-duskontseptsiooni lähtekohad”, konverentsi töörühmade tulemused ja hariduspoliitiliste huvigruppide arvamused,
- haridusfoorumi (hariduskonverentsi) statuut ning esitada need delegaatidele arutamiseks kaks kuud enne jätkukonverentsi algust.
5. Paluda EV Kultuuri- ja Haridusministeeriumil finantseerida jätkukonverentsi ettevalmistamist ja läbiviimist ning osaleda koostöös redaktsioonikomisjoniga selle korraldamisel.
6. Soovitada Teadus- ja Arendusnõukogul lähtuvalt haridusfoorumi poolt vastuvõetud kontseptsioonist käivitada riikliku haridusprogrammi ettevalmistamine, tagamaks selle võimalikult kiire vastuvõtmine Riigikogus.
7. Soovitada EV kultuuri- ja haridusministril moodustada erinevaid haridustasemeid ja –asutusi esindavad,ministeeriumi haridus-küsimustes nõustavad kogud ja nende alusel ekspertkogu ülesannetes hariduskolleegium. Hariduskolleegiumi põhiülesanded sätestatakse vastavas seaduses.
OTSUS nr. 2
Tallinnas, 22. aprillil 1995.a
Eesti Hariduskonverents ´95 toetab õpetajate töörühma ettepanekut kutsuda kokku Õpetajate Kongress 1996. a. alguses.
Nii loodi alus Eesti Haridusfoorumi tekkimiseks.
Kokkuvõtte kirjutas EHF 2010 juhatuse liige, 1995. aasta Eesti Hariduskonverentsi delegaat Eesti Kutseõppeasutuste Direktorite Nõukogust, Tallinna Kristiine Teeninduskooli direktor Jüri Jürivee.
Täpsemalt loe: Eesti Haridusfoorum`96 Eesti Hariduskonverents 20.-22. aprill 1995 . Ettekannete ja sõnavõttude kogumik. Tallinn 1996.
Vaata ka
Eesti hariduskonverentsi jätkukonverents 26.–27. oktoobril 1995