Suurfoorum 2000

Foorumile oli valitud 210 delegaati.

Foorumit avades ütles HARTIDUSFOORUMI 2000 toimkonna esimees OLAV AARNA, et EESTI HARIDUSFOORUM võib pidada oma esimest juubelit – tegutsetud on juba viis aastat – kuna natukene rohkem kui viis aastat tagasi otsustati selles samas ülikooli aulas moodustada EESTI HARIDUSFOORUM. See oli aeg, kui verivärske haridusminister oli asunud toetama Eesti hariduspoliitika kontseptsiooni lähtekohti. Polnud veel Tiigrihüpet, kõnelemata Õpetajate Lehe jututoast. OLAV AARNA tõdes, et lisaks oma hariduspoliitilisele funktsioonile täitis Haridusfoorum ka olulist rolli Eesti kodanikuühiskonna kujunemisel. Oma praktilise tegevusega on haridusfoorumist saanud Eesti õpiühiskonna esindajana prohvet ja misjonär, kes kuulutab Eesti õpiühiskonda kui ainukest mõistlikku alternatiivi Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks ning kujundab jõudumööda selle ühiskonna haridussüsteemi piirjooni.

Eesti Haridusfoorumile 2000 saatis läkituse Eesti Vabariigi peaminister MART LAAR.

Ettekande „ÜTLEME HARIDUS, MÕTLEME KVALITEET” pidas haridusminister TÕNIS LUKAS.

OECD HINNANGU EESTI RIIKLIKULE HARIDUSPOLIITIKALE kandis ette OECD ekspertrühma liige Dr. AIMS McGUINNESS, kes rõhutas, et eesrindlikult mõtlemiselt Eesti tuleviku üle peaks Eesti käsitama hariduse otsustavat rolli kõigi Eestis elunejate teadmiste, oskuste ja hoiakute välja arendamisel riigi arenguks. Ta esitas ka OECD üldised soovitused avatud ja demokraatliku ühiskonna toimimiseks.

Foorumi töö toimus neljas sessioonis.

I SESSIOON HARIDUSREFORM JA HARIDUSSÜSTEEM

Juhataja: TOOMAS KINK, Lähte Ühisgümnaasiumi direktor;

Esinejad:

• TARMO LOODUS, siseminister;
• TÕNIS LUKAS, haridusminister.

Diskutandid:

• HANNES ASTOK, Tartu aselinnapea;
• OTT KASURI, Harku abivallavanem;
• KALMER KIVI, Mõniste Põhikooli direktor;
• VALVO PAAT, Audentese Erakooli direktor.

II SESSIOON ÕPILANE JA ÕPETAJA ÕPIÜHISKONNAS

Juhataja: ENE-MALL VERNIK-TUUBEL, Pühajärve Põhikooli direktor.

Esinejad:

• MARIA JÜRIMÄE, Tartu Ülikooli õppekava arendus-talituse spetsialist;
• IVI KUKK, Paide Gümnaasiumi õpetaja;
• ENE-SILVIA SARV, Tallinna Pedagoogikaülikooli teadur;
• MARI-EPP TÄHT, Eesti Õpetajate Liidu esinaine;
• SULEV VALDMAA, Jaan Tõnissoni Instituudi kodaniku-hariduse keskusejuhataja.

Diskutandid:

• TIINA ANNUS, Kutsehariduse Seirekeskus;
• JÜRI GINTER, lapsevanem;
• KATE GRIDNEVA, Viktor Kornijenko Eragümnaasiumi õpetaja;
• ANTO LIIVAT, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu esimees;
• VIIVE RUUS, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor;
• MARI SUURVÄLI, Junior Achievemendi Arengufondi direktor;
• VIIVE TÜÜR, Pärnu Raeküla Gümnaasiumi õppe-alajuhataja.

III SESSIOON TÄIENDÕPE JA TÄISKASVANUKOOLITUS

Juhataja: REET LAJA, Sotsiaalministeeriumi teabeosakonna juhataja asetäitja.

Esinejad:

• TALVI MÄRJA, ETKA Andrase juhatuse esimees;
• IVO EESMAA, Eesti Vabaharidusliidu juhatuse esimees;
• PIRET LILLEVÄLI, Sotsiaalministeeriumi asekantsler.

Diskutandid:

• VEIKO JÜRISSON, Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor;
• PEETER KROSS, Mainori Majandusinstituudi rektor;
• SIRJE MURRE, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kutsereformigrupi koordinaator;
• MARJE PAVELSON, Tallinna Tehnikaülikooli professor;
• MIHKEL PÄRNOJA, majandusminister;
• TEET SEENE, Tartu Ülikooli prorektor;
• MILVI TEPP, Eesti Mobiiltelefoni personalijuht.

IV SESSIOON KÕRGHARIDUSE ROLL HARIDUSSÜSTEEMI MUUTUSTES

Juhataja: MARJU LAURISTIN, Tartu Ülikooli professor;

Esinejad:

• JAAK AAVIKSOO, Tartu Ülikooli rektor;
• MIKKO LAGERSPETZ, Eesti Humanitaarinstituudi rektor;
• HEIKI LOOT, Sisekaitseakadeemia rektor.

Diiskutandid:

• MÄRT AASLAID, HM kõrghariduse talituse peaekspert;
• MAIT ARVISTO,Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor;
• ANZORI BARKALAJA, Viljandi Kultuurikolledži rektor;
• JAKOB KÜBARSEPP, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor;
• LEMBIT NEI, EPA õppeprorektor;
• MIHKEL PÄRNOJA, majandusminister;
• JÖRGEN SIIL, Tartu Ülikooli üliõpilane;
• RAIVO VILU, Tallinna Tehnikaülikooli professor.

KOKKUVÕTTE TÖÖRÜHMADES tõstatatud küsimustest tegi haridusminister TÕNIS LUKAS.

EESTI HARIDUSFOORUMI 2000 LÕPPDOKUMENDID

EESTI HARIDUSFOORUMI 2000 OTSUS

Eesti Haridusfoorum 2000 arutas läbi haridusstrateegia aastateks 2001 – 2004 ja näeb selles osa Eesti ühiskonnas süsteemsetest muutustest.

Foorum peab oluliseks, et haridusstrateegia oleks sidustatud teiste valmivate strateegiliste arengukavadega, eelkõige Eesti teadus-ja arendustegevuse strateegiaga, „Tiigrihüpe Pluss” kava ning Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistamise ajal koostatavate arengukavadega.

HARIDUSFOORUM OTSUSTAB:

1. Võtta Haridusfoorumi toimkonna ja Haridusministeeriumi töörühma koostatud haridusstrateegia 2001 – 2004 (edaspidi strateegia) tööversioon Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsiooni realiseerimise tegevuskava aluseks.

2. Pidada õpiühiskonna poole liikudes prioriteetseks haridussüsteemi arengusuundade vastavust teadmistekeskse Eesti kujunemisele ning vajadusele tagada kõigi ühiskonnaliikmete toimetulek uues sotsiaalses ja majanduskeskkonnas.

3. Pidada vajalikuks järgmiste foorumil tõstatatud probleemide täiendavat läbitöötamist ja lahenduste lülitamist strateegiasse.

KOOLIVÕRGU KORRASTAMISEL

• toimida koos haldusreformiga;
• lähtuda iga koolitüübi optimaalsest suurusest;
• teadvustada koolide arvu pidevat vähenemist.

HARIDUSE KVALITEEDI TAGAMISEKS

• koostada tegevuskava kvaliteedisüsteemide loomiseks, katsetamiseks ja sisseseadmiseks kõigil õppetasemetel ning kõigis õppeliikides;
• teha uuringutel põhinev kokkuvõte õppeasutuste sisekontrolli ja eneseanalüüsi senisest kogemusest ning töötada välja meetmed nende muutmiseks õppeasutuse organisatsioonikultuuri osaks.

ELUKESTVA ÕPPE SÜSTEEMI KUJUNDAMISEKS

• toetada riiklikult vabahariduskeskuste tegevust, aidates sellega kaasa inimeste paremale toimetulekule tööturul ja elukestva õppe põhimõtete rakendamisele;
• arendada välja pidevõpet toetav finantseerimisskeem;
• sidustada vabahariduse õppekavad tasemeõppe- ja täiendusõppekavade süsteemiga.

KÕRGHARIDUSE SÜSTEEMI KORRASTAMISEL

• Haridusministeeriumil tellida prognostilised uuringud, et selgitada kõrgharidusega tööjõu vajadus;
• pidada otstarbekaks rakendada mitteülikooli tüüpi hariduses õppejõududele selged kvalifikatsiooninõuded;
• kaaluda mitteülikooli tüüpi hariduse üldnimetusena rakenduskõrghariduse kasutamist.

4. Strateegia lõppversiooni koostamiseks Haridusfoorumi 2001 toimkonnal:

4.1. töötada läbi kuni 20. detsembrini 2000 esitatud strateegia täiendus- ja parandusettepanekud;

4.2. korraldada järelfoorum strateegia lõppversiooni aruteluks 6. jaanuaril 2001;

4.3. koostöös Haridusministeeriumiga täiendada strateegia tööversiooni foorumi ja järelfoorumi otsuste põhjal; tähtaeg 31. 01. 2001.

Valiti Haridusfoorumi 2001 toimkond ja redaktsioonikomisjon.

Täielikku ülevaadet loe:

• EESTI HARIDUSFOORUM ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE ÕPIÜHIS-KONNAS 8.-9. detsember 2000 Tartu. ETTEKANNETE JA SÕNAVÕTTUDE KOGUMIK

Kokkuvõtte tegi EHF juhatuse liige Jüri Jürivee.