14. mail leidis Tallinnas Energia avastuskeskuses aset esimene “Õpetaja vabalava”, kus astus üles kaks õpetajat, kes etendasid pealtvaatajatele oma põnevaid ja kooliuuenduslikke klassitunde. Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Petri Asperk etendas arvutiõpetuse tundi ning Haabersti Vene Gümnaasiumi õpetaja Liina Norit kandis publikule ette keelekümblusklassi matemaatikatunni.
Esimesena astus oma kolmanda klassi arvutitunniga üles Petri Asperk Pelgulinna Gümnaasiumist. Ta esitas tunni kaasaegse etendusena, kus näitlejad kaasavad publikut. Õpilased andsid pealtvaatajatele tahvelarvutid ning hakkasid juhendama, kuidas leida tahvelarvutist arendavaid mänge, muusikainstrumente (trummid, klaver, kitarr jne) ning matemaatikaülesandeid. Tunni lõpus harjutasid täiskasvanud osavõtjad laste juhtimisel tahvelarvutite abil rõõmsalt peastarvutamist. Õpetaja Asperk seejuures ei võtnud terve tunni jooksul sõna, kogu õpetajatöö tegid ära õpilased.
Teisena etendas oma tunni Haabersti Vene Gümnaasiumi kümblusõpetaja Liina Norit. Norit õpetas esimese klassi õpilastele matemaatikat tegevuse kaudu, alustades paaridesse ja rühmadesse loendamisest, rühmade võistlusest viktoriiniküsimustele vastamisel, kuni ringmänguni, kus pidi oskama liita ja lahutada.
Kui taolise tunni oleks ette kandnud eesti kooli õpetaja, oleks ta kahtlemata saanud matemaatika õpetamise metoodikult väga hea hinde. Liina Noriti õpilased aga olid vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed, kellest enamik ei osanud möödunud aasta septembris rääkida sõnagi eesti keelt. Nüüdseks rääkisid lapsed matemaatikatunnis aga ainult eesti keeles, kusjuures rändlinde nimetades ei unustanud nad mainimast suitsupääsukest ning kevadlilledest oskasid muuseas välja tuua mitmesuguste erinevate kellukeste nimesid. Sedavõrd efektne kümblustund viis nii mõnegi saalis viibija mõtteni, et miks ei võiks eesti kooli algklasside lapsedki õppida matemaatikat näiteks inglise, saksa, vene või hispaania keeles. Niimoodi saaksid nad lisaks matemaatikale selgeks ka ühe võõrkeele.
Petri Asperki ja Liina Noriti tundidele järgnes arutelu, milles osalesid kasvatusteadlased, haridusametnikud, lapsevanemad ja noored õpetajad. Üles kerkis küsimus, keda nähakse õpetaja publikuna. Vabalava idee autor Viive-Riina Ruus pakkus peamiseks sihtgrupiks lapsevanemaid, sest paljud neist ei kujuta ettegi, kuidas tänapäeva koolis õpetatakse. Ruus tunnistas, et talle endalegi oli mõlemas tunnis paar üllatavat momenti. Teiseks sihtrühmaks pakkus ta teisi õpetajaid, kolmandaks koolijuhte, neljandaks haridusametnikke. Viive-Riina Ruus toonitas, et kindlasti ei tohi piirduda sellega, et publikuks on ainult õpetaja kolleegid, sest laiem avalikkus peab samuti teada saama, kuidas õpetajad tänapäeval töötavad.
Psühholoog Voldemar Kolga kinnitas, et vabalava annab õpetajale hea võimaluse enda tööd presenteerida. Kolga leidis, et õpetaja vabalava etendusi võiks viia läbi ka koolides, rahvale võimalikult lähedal, mitte ainult üle linna tuntud keskustes. Üle Eesti võiks olla palju koole, kus linna- või vallarahvas saaks käia tänapäevaseid tunde vaatamas, arvas Kolga. Vabalava võiks teha ka lasteaiale, algkoolile, põhikoolile, gümnaasiumile.
Innove peaspetsialist Kadri Peterson pidas õpetaja vabalava ideed väga heaks üksteiselt õppimise kohaks. Ta osutas, et PISA järgi on Eesti haridus maailma tipus, mis tähendab, et meil on palju väga häid õpetajaid ja järelikult nendelt ka palju õppida. Teiseks leidis Peterson, et õpetaja vabalava on hea lisa ülikooli suhteliselt napile õpetajapraktikale. Tuleb parimad õpetajad üles leida ja nende tunde nii kolleegidele kui ka avalikkusele tutvustada. Avalikkuse harjutamist uut moodi õpetamisega pidas Kadri Peterson väga tähtsaks.
Viive-Riina Ruus tõi esile veel ühe argumendi: rahvusvaheliste uuringute hinnangul on Eesti õpetaja veendunud, et Eesti ühiskond ei väärtusta teda ja tema tööd. Et õpetajat taolisest veendumusest vabastada vajab õpetaja aga kindlasti avalikkuse tunnustust. Õpetajate palgad peavad mõistagi tõusma, kuid avalikkus peab nägema õpetajat ka kui vaba ja leidlikku loojat. Ühiskond peab hakkama hariduse ümber kihama, ütles Ruus. Ta leidis, et kindlasti on vaja õpetaja vabalava tegevusse kaasata ka teatriinimesi. Merle Karusooga on Ruus juba rääkinud ning Karusoo andis teada, et toetab õpetaja vabalava ideed igati.
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja esinaine Krista Saadoja lisas, et õpetaja vabalava on hea võimalus õpetaja maine kujundamiseks. Selleks tuleb teha koostööd koolijuhtide ühendusega, Huvitava Kooliga, innovatsioonikooli projekti inimestega. Saadoja soovitas üle vaadata hiljutised õppematerjalide konkursid, kuhu on esitatud väga huvitavaid õpiobjekte jms. Kindlasti on mõne põneva õppematerjali autor huvitatud õpetaja vabalaval esinemisest, et näidata, kuidas tema õppematerjali rakendada, arvas Saadoja.
Õpetaja vabalava vaatama tulnud noored õpetajad märkisid, et need tunnid võiksid olla õpetajaks õppija vaatluspraktika osa, sest praegu näevad tudengid vaatluspraktikal suhteliselt harva tõeliselt häid tunde. Ja üldse oleks hea, kui tulevane õpetaja saaks õpetaja vabalaval kõigepealt paarkümmend väga head tundi ära vaadata, et alles seejärel hoopis kriitilisema pilguga vaatluspraktikale minna.
Noored lisasid, et kindlasti peavad õpetaja vabalava tunnid jõudma ka veebi, sest tänapäeval õpitakse põhiliselt sealt. Lahkudes ütlesid nad, et proovivad mõne Energia avastuskeskuses õpetaja vabalaval nähtud nipi oma järgmistes tundides kohe kasutusele võtta.