Ümarlaud elukestva õppe strateegia suunal

Eesti Haridusfoorumi ümarlaud Elukestva õppe strateegia suunas

23. jaanuar 2009

Ümarlauda juhtis Ülo Kaevats

Ümarlaua peamiseks eesmärgiks oli parema arusaama loomine pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) olemusest ja selle koostamis- ning rakendamisprotsessist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Eesti Haridusfoorumi (EHF) vaheline kokkulepe 2008. aastal nägi ette, et EHF koostab selle strateegia lähteülesande – edasiste arutelude aluseks. 2008. aastal tegi EHF koostööd väga oluliste organisatsioonidega, nagu Andras, Eesti Vabaharidusliit (EVHL), Eesti Koostöö Kogu (EKK), Innove, ülikoolid, samuti paljude haridusekspertidega, püüdes koondada mõtteid ja arvamusi lähteülesande jaoks. Regulaarselt kohtuti ka HTMi esindajatega vahetulemuste arutamiseks.

Koostöö huvides oli kokku kutsutud seegi ümarlaud.

Arutati järgmisi küsimusi:

  1. Vajadus pikaajalise haridusstrateegia järele (edaspidi: HS). Praegu olemasolevad strateegiad hariduse valdkonnas on keskpikad (enamasti aastani 2013), vaja oleks pikaajalist, väärtuspõhist HS, mis oleks aluseks uue põlvkonna (õppetasemete põhise) haridusseadustiku koostamisel.
  2. Valmisolek. Valmisolek pikaajalise, väärtuspõhise HS koostamises kokkuleppimiseks näib olemas olevat nii poliitikute kui ka kodanikeühiskonna organisatsioonide ja avalikkuse poolt. Keegi (igatahes mitte eksplitsiitselt), ei eita selle vajadust (viited Riigikogus toimunud arutelule hariduse küsismuses 13.11. 08.). Samas ei ole kokkuleppeid ei alusväärtuste, protsessi ega strateegiliste võtmeküsimuste osas.
  3. Strateegia alusväärtused ja põhieesmärgid. Jätkusuutlikule arengule orienteerudes on vaja nihet väljakujunenud alusväärtustes humanistlike ja demokraatlike väärtuste poole. Samuti, arvestades lisaks demograafilisi muutusi ja järske majandusmuutusi, peaks haridussüsteem muutuma vähem selekteerivaks, aitamaks kaasa usalduse ja koostöö defitsiidi vähendamisele. Õppimine ja inimene peavad olema strateegia keskmes.
  4. Pikaajalise haridusstrateegia dokument ja protsess. Valdav osa koostatud strateegiadokumente ongi paberile jäänud. Olemasolevaid strateegilisi dokumente (SE21, erinevate haridusvaldkondade keskpikad arengukavad jt) peab arvestama, sh õppima ja analüüsima, miks neid ei rakendata. Olulised on mõlemad – nii dokumendi koostamine professionaalsel tasemel kui ka kaasamise protsess, et nii poliitikategijad kui ka praktikud hariduses muutuste tähendusest aru saaksid ning edaspidi ka sellesuunalistele muutustele kaasa aitaksid.
  5. Ettepanekuid edasiste sammude suhtes
  • EHF ja EKK oma olemasoleva potentsiaaliga ja koostöös HTM, RK kultuurikomisjoniga peaksid olema protsessi algatajad.
  • EHF, vastavalt lepingule HTMiga koostab lähteülesande, mis on edasiste arutelude aluseks (arvestades siinjuures ka EKK Harta protsessi).
  • Strateegiadokumendi loomisel on võimalikud kaks lähenemist:

a) tellija-täitja selged rollid, riigihange, konkureerivad konsortsiumid (a `la SE21), mis tooks aga kaasa ohu niigi nappide jõudude killustamiseks;

b) konkurentsi mitte pooldav lähenemine (dokument/tulemus „ei ole kellegi oma“ ja keegi ei domineeri selles protsessis, a´la „Teeme ära“) ja toetub väga laiapõhjalisele koostööle. Peamine oht – seda on raske korraldada.

Probleeme tekib protsessi juhtimise ja koordineerimise osas jne.

Nimetatud kaks lähenemist võib ka ühendada.

Kokkuvõtteks:

  • pikaajalist, väärtustepõhist elukestva õppe strateegiat on vaja;
  • peab tekkima strateegiadokument, mis tugineks nii professionaalsele teadmusele (sh analüüsidele) kui ka laiapõhjalisele koostööle, sh kodanikeühiskond, HTM, Riigikogu kultuurikomisjon jpt tegijad;
  • on mitmeid probleeme, ebaselgust: visioon sellest protsessist pole selge, sh ka eesmärgid ja juhtimine, strateegiadokumendi staatus jt;
  • algatuseks viib EHF lõpule lähteülesande, arvestades seejuures ka ümarlaua ettepanekuid ja mõtteid. Lähteülesanne saab edasiste arutelude objektiks EHF, EKK jt foorumidel.

Osavõtjad:

  • Olav Aarna – Kutsekoda
  • Jüri Ginter – TÜ, EHF
  • Terje Haidak – HTM
  • Mati Heidmets – TLÜ
  • Larissa Jõgi – TLÜ
  • Jüri Jürivee – EHF
  • Raivo Juurak – ajakiri Haridus
  • Ülo Kaevats – TTÜ
  • Peeter Kreitzberg – Riigikogu
  • Jaan Kõrgesaar – HTM
  • Reet Laja – EHF
  • Krista Loogma – EHF
  • Peep Mühls – Eesti Koostöö Kogu
  • Reet Neudorf – TTÜ
  • Kaie Piiskop – REKK
  • Andres Pung – HTM
  • Katri Raik – HTM
  • Epp Rebane – HTM
  • Vallo Reimaa – TÜ
  • Heleri Reinsalu – Riigikantselei
  • Viive-Riina Ruus – TLÜ
  • Mati Salundi – Eesti Koostöö Kogu
  • Maire Sander – Eesti Vabaharidusliit