7. veebruaril 2024 korraldas Eesti Haridusfoorum koostöös Tallinna volikoguga seminar-ümarlaua teemal eestikeelsele haridusele üleminek Tallinnas.
Reet Laja tegi sissejuhatuse ja tutvustas Haridusfoorumit kui ühte vanimat haridusega tegelevat vabaühendust aastast 1995 ning selle traditsiooni korraldada igal aastal haridusfoorume erinevatel teemadel. Ta tutvustas ka Haridusfoorumi teemafookust eelmisel aastal, milleks oli üleminek eestikeelsele haridusele ning sellega seotud üritust Narvas, mille jätkuürituseks võib 7. veebruari frooumit Tallinna linnavolikogus pidada.
Abilinnapea Andrei Kante tegi ülevaate eestikeelsele haridusele üleminekust Tallinnas. VAATA ESITLUST
Marju Lauristin andis ülevaate 2023. a lõpus toimunud suurfoorumist Narvas ning Eesti Haridusfoorumi läbi viidud lastevanemate ja haridustöötajate suhtumist eestikeelsele haridusele üleminekul uuriva küsitluse tulemusi. VAATA ESITLUST
Maria Erss tutvustas lühidalt oma uuringut koolikultuuri erinevustest eesti ja vene keelsetes koolides. VAATA ESITLUST
Seejärel toimus aruteluring, kus osalesid nii linna kui Haridusministeeriumi esindajad, lapsevanemad, õpetajad, direktorid. Pakuti välja mitmeid tegevusi, millega saaks eesitikeelsele õppele üleminekut toetada nii Tallinnas kui üle riigi.
Kuidas saaks üleminekut eestikeelsele õppele veel toetada?
- Tallinna vene koolid on vahetanud „Keelerände“ projektis eesti koolidega edukalt õpetajaid, edaspidi võiksid nad vahetada ka õpilasi.
- Tallinnas võiks mitte ainult kolmandasse, vaid ka esimesse klassi minevatele lastele olla pikapäevarühmad. Kas või tasulised, kui linnal raha napib.
- Kogupäevakool on vene lapsevanematele mugav, kuid kuhu jääb lapsevanema vastutus? Kas ei peaks pigem lapsevanemaid aktiivselt kooli tegevustesse kaasama, näiteks linna toetusel kooli hoolekogusid koolitades.
- Prantsuse lütseumis pakutakse lastevanematele prantsuse keele õpet. Kas vene lapsevanemaid ei saaks niisamuti kaasata?
- Vene lapsevanematele tuleks luua võimalus lugeda koos oma lastega „Kevadet“ ja teisi eesti kultuuri tüvitekste.
- Vene lastele tuleks luua võimalus õppida programmi „Veni, vidi, vici“ raames väljaspool Tallinna asuvates eesti koolides.
- Esimese ja kolmanda klassi vene lastele tuleks korraldada suvel üleminekulaagreid, et nad tutvuksid oma õpetajate ja klassikaaslastega.
- Eelkõige peaks vene lapsevanemaid kaasama kooli tegevustesse klassijuhataja. See on kõige lihtsam ega eelda linna rahaabi.
- Paljud eestikeelsed õppematerjalid on isegi eesti õpilastele liiga rasked. Aeg on koostada uued õppematerjalid, kus on rohkem visualiseerimist, kus pilt aitab sõnade tähendusi ära arvata jne.
- Vene kodukeelega lapsi võiks mõnel juhul õpetada ka lihtsustatud õppekava õppematerjalide põhjal.
- Kalendris võiks olla eesti keeles rääkimise päev.
- Vene õpetajad võiksid senisest julgemalt kasutada Integratsiooni Sihtasutuse abi. Seal on üle 700 eesti emakeelega vabatahtliku, kes hakkaksid hea meelega vene õpetaja veebipõhiseks vestluspartneriks ehk keelesõbraks.
- Ukrainast Eestisse põgenenud õpetajaid ja tugispetsialiste tuleb eesti keele omandamisel aidata.
- Eestikeelsele haridusele üleminekut tuleks võtta mitte kui probleemi, vaid kui väga rõõmustavat pööret meie ühiskonnas.
- Vene koolide õpilastele tuleks selgitada, et tänu eestikeelsele haridusele hakkavad nad pääsema palju lihtsamalt eesti gümnaasiumidesse ja ülikoolidesse ning leiavad ka palju hõlpsamalt endale sobiva töö üle Eesti.
Ümarlauast tegi ülevaate ka Õpetajate Leht. Loe artiklit SIIN
