Eesti Haridusfoorumi 25. suurfoorum “Tulevikukool – avatud haridusruum” raames toimus 20.11.2020 virtuaalne eelfoorum “Digitulevik hariduses”, mis koondas erinevate sihtgruppide eksperte, kes arutlesid digiteemadega seotud problemaatikat.
Päevakorral oli personaalsete õpiteed võimalikkus digivahendeid kasutades ning digitaristu (riist- ja tarkvara) hetkeseis ning tulevikuvajadused.
EHF poolt olid organiseerijad Maria Erss (õppekavateooria dotsent, TLÜ), Kristi Mets-Alunurm (haridusvaldkonna referent, TLÜ AR ja külalislektor, TLÜ HTI, TÜHI) ja Astrid Sildnik (EÕLi juhatuse liige, Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja).
Kutsutud ekspertidena olid kaasatud:
- Kairit Tammets (haridustehnoloogia vanemteadur, TLÜ), Oliver Laas (filosoofia nooremlektor, TLÜ), Riin Seema (pedagoogilise nõustamise dotsent, TLÜ), Õnne Uus (kliiniline psühholoog ja nooremteadur, TLÜ)
- Einar Rull, Aivar Hiio, Triin Kaasik, Karin Kuldmets (HARNO)
- Mirjam Burget (TÜ, Haridustehnoloogia keskus)
- Sirje Riitmuru (Kose Gümnaasium, ERÜ kooliraamatukogude sektsioon)
- Kadri Sildnik (lapsevanem)
- Urmas Heinaste (EIÕPS)
- Robin Rüütel (õpilane, Jakob Westholmi Gümnaasium)
- Mihkel Kunnus (Postimees, Meie Eesti haridus- ja teaduskülgede toimetaja)
- Kirjalikult saatis oma mõtteid ka Aaro Toomela (kultuuri- ja neuropsühholoogia professor, TLÜ)
Eksperdid jagati kolme rühma. Zoom keskkonnas toimunud virtuaalfoorumil toimus kaks 60 minutilist kahe teemadeplokki arutelu.
Aruteludes üles kerkinud teemafookused olid:
Tehisintellekt vs õpetaja
- Masin kindlasti ei asenda õpetajat!
- Masinaga suheldes puudub häbitunne.
- Tehisintellekt kui eelkõige õpetaja tööriist.
- Lastele on vajalik teise inimese kohalolek.
- Tehisintellekt ei hakka kunagi langetame laste tulevikku mõjutavaid otsuseid.
- Massiloengutes võiks TI-st kasu olla.
Tehnoloogia ja eetika
- Algoritmid peavad olema läbipaistvad;
- Kallutatuse probleem süsteemi poolt;
- Eetilised otsused kasutaja poolt.
- Vajadus pilootprojektide ja koosloome järele enne uute tehnoloogiate massilist kasutuselevõttu.
- Uurijate eetika ja vastutus laste tervise ees.
Digiturvalisus
- Kas me teame, kuidas distantsõppe ajal internetti üles laetud sisu võib laste tulevikku mõjutada?
- Tasuta suurkorporatsioonide tarkvara kasutamine tähendab, et nad müüvad meie andmeid edasi.
Digitaristu
- Tegelikult dikteerib „mängu“ sotsiaal-majanduslik olukord so tarkvara ja riistvara osas sõltub koolis kõik KOV rikkusest, Eesti kontekstis suured erinevused.
- Ebavõrdsus vs võrdsed võimalused
- Tuleb pöörata tähelepanu praktilisele poolele so digipädevused, kuidas tasandada erinevate osapoolte (õpetaja, õpilane ja lapsevanem) pädevused – kõik peavad ühte so ühtlustatud ruumi kokku tulema. (SR)
- Diginuhtlus on see, et peavad olema digioskused, oluline on korralik digipädevus. Kooliharidus on digitaristu osas vaeslapse rollis.
- Koolis on halvemad võimalused. (ER)
Kokkuvõte
- Digilõhe (inimeste või riikide ebavõrdne juurdepääs info- ja sidetehnikale) ja digipädevuste lõhe (infotehnoloogiline murrang praeguste vanemate ja nooremate põlvkondade vahel (HARharidussõnastik) ON REAALSUS. Tehnoloogia puhul kerkib esile digilõhe ja erinevate osapoolte erinevad digipädevused.
- Oluline on, et tehnoloogiat kasutatakse pedagoogiliselt mõtestatult.
- Oskussõnad ja terminid ehk kuidas kodustada teemakohaseid termineid? (metafoor laenatud Einar Rullilt). Reaalsuses eksisteerib erinev mõistete tõlgendamine, ÜLIOLULINE ühene mõistete ja terminite tähendusväli, kas räägime ühest ja samast asjast? Nt
- Tehisintellekt on defineerimata. Erinev terminite ja mõistete kasutamine:
- Individuaalne õpitee ja personaliseeritud õpirada VÕI kaasav haridus ja õppijakeskne lähenemine, kohanduv õppimine
- Digitaalne kirjaoskus ja tehnoloogiline kirjaoskus, digitehnoloogiline kirjaoskus
- Digitaalne pädevus ja digioskus ja digipädevus, infotehnoloogiline pädevus
- Digioskused, digiteadmised, digihoiakud
- Internet on põhiseaduslik õigus – riik peab õla alla panema.
- Haridustehnoloogide rolli nähtavaks tegemine, neilt saab siseabi, kui ka e-õppevahendite retsenseerimist.
Tulevikuvaade e-õppele
- Masinaõppe tehnoloogiad ja rakendused ei pruugi olla õppimisvõimalused.
- Hariduse automatiseerimine on juba käes (OL). Kas eesmärgiks on stereotüüpne mõtlemine või ühiskonnas olevad stereotüübid masinate abil või kaudu?
- Eesti kontekstis ei ole tehisintellekt teema, sest meie infrastruktuur ei ole veel sellel tasemel (KT).
- Tehisintellekti ei väsi ära ja vastab korduvalt ühele ja samale küsimusele (ER).
- Õppeprotsessi kohandamise ning andmekorje eetiliste poolte osas on erimeelsused.
- Eraraha kasutamine e-õppematerjalide juures (NB! eetilised dilemmad).
- Liitvirtuaalsuse kohanemise ohud. Kelle eetiline ja moraalne vastutus?
- Distantsõpe ei pea olema digiõpe (UH).
- Tehnoloogia ON võimalus õpianalüütikas st õpetaja abivahend nt teema esitamisel, hindamisel (KT; ER). Dilemmad: Andmekorje (õpianalüütika) eetilisus; kogutud andmete kasutamise eetilisus. Fookuses peab olema, kuidas tagada eetiline ja turvaline hindamine ja tagasisidestamine (ER, OL).
- Järk-järguline personaliseeritud õppele üleminek peab toimuma koolis (MB).
Ettepanekud:
- VÕTMESÕNA on KOOSTÖÖ nt õpetajate paremate praktikate jagamine ning ühine mõtteruum – haridustehnoloog, psühholoog, KOV, lapsevanem.
- Inimese energeetiline väli ja privaatsus on tähtsad lapse arengu toetajad.
- Ajaplaneerimine, enesejuhtimine, keskendumisvõime on olulised arengu märksõnad.
- Üks Eesti-sisene platvorm, e-õppematerjalide retsenseerimine.
- Õpetajatepoolne sisend tarkvara arendajatele.
- Sisunõustaja pedagoogilise suunaga tarkvarade osas, et erinevad tasemed ning võimalused oleksid teada.