Raivo Juurak
Eesti Haridusfoorumi diskussioonilist
Miks just kasvatuse viletsuse aasta?
Esiteks sellepärast, et proovisin just sellel aastal võtta viis korda üles teemat „Kasvatuse viletsus“, kuid alati sain vastuseks alla kümne kirja. Listiliikmeid see sõnapaar – kasvatuse viletsus – ei huvitanud. Ehkki varasematel aastatel olin viidanud korduvalt Goldingi „Kärberste jumalale“, Philip G. Zimbardo vangaleksperimendile ja tema raamatule „Luciferi efekt“, samuti Stanley Milgrami inimkatsetele, mis näitasid, kui kergesti loobutakse oma põhimõtetest. Samuti olime listis korduvalt tutvunud ka Zygmunt Baumani „vedela ühiskonna“ ja „vedela inimese“ kontseptsiooniga.
Ometi oli 2014. aasta just kasvatuse viletsuse aasta. Kui Venemaa okupeeris Krimmi ja toetas jõuliselt veriseid lahinguid Donbassis, nägime kõik, mis saab inimeste heast kasvatusest, kui juhtub midagi, mis on nende meelest ülev või neile kasulik. Koolis laulva häälega Puškini ja Lermontovi teoseid ette kandnud venelased kiitsid äkki massiliselt heaks sõjalise rünnaku vennasrahva, ukrainlaste vastu, Krimmi poolsaare okupeerimise, samuti rünnakud Donbassi vastu. Kuhu haihtus venelaste armastus Puškini vabadusideaali vastu? Kuhu jäi nende hea kasvatus?
Teiseks oli 2014. aasta kasvatuse viletsuse aasta ka selles mõttes, et pärast seda, kui haridusfoorumi listis oli juba üle 15 aasta humanistlikku mõtteparadigmat harjutatud ja läbi mängitud, selgus seoses kooselu seaduse vastuvõtmisega, et sisulisest humanismist ja sallivusest on osa hariduslisti asutajaliikmeidki väga kaugel. Selgus, et tegemist on olnud n-ö pealekleebitud humanismiga, mis pragunes kohe, kui asi tõsiseks läks.
Kolmandaks oli see kasvatuse viletsuse aasta sellepärast, et ehkki on juba üle 15 aasta selgitatud siin listis, et õpetaja ei saa olla kõigile õpilastele eeskujuks, sest ta pole ju jalgpallur ega rockitäht, vaid et õpetaja on see, kes peab leidma oma õpilastele eeskujusid, ja et õpetaja peamine kasvatuslik ülesanne on hoopis oma klassist tugev ja terve moraaliga meeskond kujundada, siis ikkagi kirjutatakse veel aastal 2014, et õpetaja kasvatab oma eeskujuga ja iga õpilast eraldi. Korduvalt on siin listis näidatud, et õpilast kasvatab eelkõige tema rühm (või kamp), kuhu kuulumist peab eriti murdeealine oma elu kõige tähtsamaks küsimuseks, tuues näiteks Kruusvalli uuringut, kus vaadeldi Tallinna linna kõiki 8. klasside õpilaste kuuluvusvajadust ja selle põhjal kujunevat moraali. Pärast paljude näidete toomist oma rühma kuulumise mõjust öeldakse siin listis ikkagi täiesti külma kõhuga, et last kasvatab õpetaja eeskuju. Ja mitte rühm. Mitte mingisugused diskussioonid ega vaidlused seda seisukohta ei kõiguta, kedagi pole võimalik ümber veenda.
Moslemist kristlast nii lihtsalt juba ei saa
Üldse jäi aastast 2014 mulje, et inimene ei taha oma mõtteviisi grammi võrragi muuta, nagu kristlane ei taha moslemiks hakata.
Kes uskus 15 aastat tagasi, et Euroopa tsivilisatsioon käib alla ja Eesti koos sellega, see usub seda ka aastal 2014.
Kes uskus aastate eest, et Lääne tsivilisatsioon ja kultuur on ebakõlbeline ja Ida tsivilisatsioon (sealhulgas Venemaa) vooruslik, see usub seda ka aastal 2014.
Kes uskus varem, et Eesti hariduses on kõik väga halvasti ja Soome hariduses kõik väga hästi, uskus seda ka 2014. aastal.
Kes uskus 15 aasta eest, et vabadus on tunnetatud paratamatus, nagu Lenin talle õpetas, nii uskus ta seda edasi ka 2014. aastal. Et vabadus tähendab just valikuvõimalusi, mitte nende puudumist – see mõte oli talle ka 2014. aastal vastuvõetamatu. Ka 2014. aastal leiab ta, et „liiga palju vabadust“ ongi meie ühiskonnas kõige kurja juur.
Kes oli varem vastu Eesti kuulumisele Euroopa Liitu, oli seda edasi ka 2014. aastal. Isegi Euroopa Liidust Eesti haridusele tulevatele toetustele oli ta vastu, sest koos toetuste vastuvõtmisega pidi ta ju vastu võtma ka euroopaliku neoliberalismi, sallivuse homoseksuaalide vastu, abordiõiguse, inimõigused.
Kes oli varem inimõiguste vastu ja Jumala käskude poolt, see oli seda ka aastal 2014.
Kes oli varem Vana Testamendi moraali „küüs küüne, hammas hamba vastu“ pooldaja, see ei läinud ka 2014. aastal üle Uue Testamendi põhimõttele, et visaku ainult see kivi, kes on ise täiesti veatu ja kui sind lüüakse ühele põsele, siis pööra teine põsk ette.
Kes uskus varem, et neoliberalism on kõige räigema ja hoolimatuma kapitalismi vorm, see usub seda ka aastal 2014, ehkki talle on pikalt ja laialt selgitatud, et neoliberalismi teine nimetus on „kolmas tee“ ja et neoliberalismiga on püütud leida just kapitalismi ja sotsiaalsemate ühiskonnakorralduste keskteed. Mitte mingid selgitused ei loe.
Kes uskus varem, et on olemas üksainus õige maailmavaade – konservatism –, see uskus seda 2014. aastal edasi.
Kes uskus varem, et ühiskond toimib füüsika- või bilooogiaseaduste, mitte aga ühiskonna spetsiifiliste seaduste järgi, see usub seda täna kindlalt edasi.
Kes uskus varem, et Eesti koolis puudub absoluutselt kasvatus, see uskus seda edasi.
Kes uskus 15 aastat tagasi, et Sigmund Freud oli teadlane, mitte geniaalne kirjanik ja unenägude seletaja, see usub seda ka aastal 2014.
Kes mõtles varem, et naine on emotsionaalne ja vääribki mehest madalamat palka, mõtles seda ka nüüd.
Kõike seda üle vaadates tekib tahtmatult tunne, et üle 15 aasta peetud arutelud on olnud mahavisatud aega. Aastad tagasi haridusfoorumi diskussioonilisti käivitades oli ju illusioon, et just tulised vaidlused ja diskussioonid on need, mis inimesi uut moodi mõtlema panevad. Oli usk, et äge diskussioon on palju suurema mõjuga kui akadeemiline loeng. 2014. aastal hakkas see usk mõranema.
Paljus leidsid listiliikmed siiski oma mõtetele kinnitust
Päris musta pessimismi langemiseks pole aga siiski ilmselt mõtet. Sest nagu varasematel aastatel, nii saadeti mulle ka 2014. aastal isiklikke kirju, milles märgiti, et hariduslistis ongi sellel aastal avaldatud mõtteid, mis on andnud kahtlejatele kindlustunnet. Ka sellel aastal on mulle tänaval vastu tulnud listiliikmed ise hakanud rääkima, et nad on saanud listi sallivust ja humanismi esindavatest kirjadest moraalset tuge – nad said kinnitust, et nad ei mõtle üksinda niimoodi. Nendest kirjadest on saadud ka lauseid, mida on oma õpilastega vesteldes või sallimatu inimesega rääkides hea kasutada, sest iga keerukas teema tuleb ju selgelt sõnastada ja just diskussioonides selgub, kelle sõnastus tabab asja olemust kõige paremini.
Paljud listiliikmed oskasid oma listikaaslasi väga hästi aruteludesse kaasata
Teine asi, mille üle saab ainult südamest rõõmustada, on see, et haridusfoorumi listis on nii palju inimesi, kes oskavad tõstatada olulisi teemasid nii, et nendega tullakse kaasa, et nendega on paljud inimesed nõus võis siis on paljud olnud valmis ka argumenteeritult vastu vaidlema. Aga kas just see polegi hea pedagoogi tunnus, et ta oskab diskussiooni tekitada ja probleemide erinevaid tahkusid nii emotsionaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil selgelt välja tuua.
Ja lõpuks. Kui ükski listiliige ühestki oma seisukohast ei loobunud, siis ühte õppis ta kindlasti juurde – ta õppis omaenda seisukohti senisest paremini teistel selgitama. Ja veel sai ta varasemast palju paremini teada, mida tema listikaaslased mõtlevad, ja miks nad mõtlevad temast erinevalt või temaga sarnaselt.
Tegelikult on oma kaaslaste mõtteviisi tundmine samuti hindamatu väärtusega info. See on oma maailmapildi adekvaatsemaks muutmine.
Missugused teemad inimesi huvitasid
Et mitte jääda üldsõnaliseks, toon välja need 2014. aasta listiarutelud, kus teema algatajale tuli vastuseks 30 või rohkem listikirja-kommentaari. Olen näinud väga vähe koosolekuid, kus oleks esitatud 30 küsimust või kommentaari. Need ajad olid põhiliselt 1990. aastatel. Seega pean sama tulemuse saavutamist 2014. aastal suurepäraseks saavutuseks. Järgnevalt on toodud ära teema püstitaja nimi, teema ja saadud kommentaaride arv.
| Teema püstitaja | Teema | Kommentaaride arv |
| Urmas Heinaste | Viljandi koolitulistamine | 30 |
| Raivo Juurak | Huvitav Kool – tunnikonspektid | 31 |
| Ülo Vooglaid | Tungiv palve (kooseluseadus) | 31 |
| Maris Mäe | Midagi huvitavat autistide kohta | 32 |
| Raivo Juurak | Poiste diskrimineerimine koolis | 32 |
| Taavo Lumiste | Töökasvatusest | 33 |
| Sven Mäe | Mida saaksime õppida Belgiast? (kutseharidus) | 34 |
| Allar Veelmaa | Põhikoolist gümnaasiumisse üleminek Soomes | 34 |
| Ülo Vooglaid | …kui see poleks nii ohtlik (kooseluseadus) | 34 |
| Tiit Tali | Uni | 35 |
| Ülo Vooglaid | Kiusamisvaba kasvukeskkond | 35 |
| Alli Lunter | Kohustuslik kirjandus | 37 |
| Tiia Lister | Ettevaatust – uus lastekaitse seadus | 37 |
| Raivo Juurak | Totaalne toetus Putinile | 38 |
| Enn Veesaar | Rail Balticu võimalused“ | 38 |
| Enn Veesalu | Midagi nädalavahetuseks (moraalijutt) | 40 |
| Krista Saadoja | Õpetajaameti maine ja hariduse kvaliteet (uus kutseseadus) | 41 |
| Einar Rull | Eesti-Soome hariduspilv“ | 43 |
| Raivo Juurak | Neoliberalism – kolmas tee | 44 |
| Tiiu Kuurme | Waldorfkool – Tallinn ei täida erakooliseadust ega kohtuotsuseid“ | 45 |
| Raivo Juurak | Vaatluspraktika – videotunnid | 45 |
| Lembit Jakobson | Krimmi sõda | 46 |
| Raivo Juurak | Uus õpikäsitus – üleminek rühmadena õppimisele | 49 |
| Tiiu Kuurme | Selline lugu (Anna Maria Penu essee armastuse puudumisest Eestis) | 50 |
| Raivo Juurak | Miinimumpalk 800 eurot (sotsiaaldemokraatide ettepanek) | 54 |
| Raivo Juurak | Kirjandus – kellel on aega? (miks on kirjandus ebapopulaarne) | 51 |
| Ülo Tikk | Mäetaguse elu (maakoolide erinevad võimalused) | 55 |
| Lembit Jakobson | Kadri Liik Postimehe arvamuslõunal | 56 |
| Ülo Vooglaid | Õppimine ei ole töö | 57 |
| Raivo Juurak | Kasumi väljavedu – vaesus (Rootsi pangad) | 57 |
| Raivo Juurak | See pole meie listi teema (kooseluseadus) | 58 |
| Allar Veelmaa | 21. sajandi õpetajad | 61 |
| Tiia Lister | Seitse vaimse tervisega seotud väärtust | 69 |
| Lembit Jakobson | Porgandipeenar (kuhu on jäänud kooliaiamaad?) | 70 |
| Jaanus Räim | Millal ja millistel asjaoludel hakati praegust ühiskonnakorda nimetama demokraatiaks? | 83 |
| Tiia Lister | Mis on elu? (abort) | 84 |
| Lembit Jakobson | Ukraina | 85 |
| Raivo Juurak | Võitlus Lääne moraali sisseimbumisega | 101 |
Mitu populaarset teemat keegi tõstatas?
Tänusõnad kõigile, kes aitasid 2014. aastal haridusfoorumi listi aruteludes pinget üleval hoida ja kes oskasid listiliikmeid kaasa mõtlema panna.
Toon järgnevalt ka nimeliselt ära listiliikmed, kelle algatatud teema kohta tuli vähemalt 30 kommentaari. Mõni listiliige võttis nii populaarseid arutelusid üles ühe või kaks, mõni aga isegi 7-8 ja rohkemgi. Pingeread on halvad, kuid näitavad meile siiski, kui palju inimesi tegelikult on 2014. aastal hariduslistis erinevaid vestlusteemasid vedanud, kaasates üle 30 inimese. Alustan nendest, kes vedas üht teemat, ja lähen edasi nendega, kes vedasid mitut teemat.
Ülo Tikk 1, Andres Adamson 1, Alli Lunter 1, Inge Pärn 1, Kaarel Haav 1, Tiiu Jürisson 1, Agu Ojasoo 1, Maia Punak 1, Maris Mäe 1, Eno Tõnisson 1, Aivar Soe 1, Märt Põder 1, Tiit Tali 1, Krista Saadaoja 1, Aimur Liiva 1, Silver Saks 1, Jaanus Räim 1, Egge Kulbok 1, Enn Toom 1, Einar Rull 2, Ago Vilo 2, Taavo Lumiste 3, Martin Saar 3, Sven Mäe 3, Matti Masing 3, Mart Kallaste 4,Tiiu Kuurme 6, Tiia Lister 7, Allar Veelmaa 7,Urmas Heinaste 8, Ülo Vooglaid 9, Enn Veesalu 12, Lembit Jakobson 20, Raivo Juurak 35.
Kõik olulisemad teemad, mis 2014. aastal päevakorrale tõusid
JAANUAR (489 kirja)
3. jaanuar. Agu Ojasoo, „Üheksandikud – eksperiment või meelelahutus“ (hinnang telesaatele, milles Kuristiku gümnaasiumis õpetasid mahajäänud klassi linna parimad õpetajad)
10 vastust
3. jaanuar. Matti Masing, „Rail Balticule pole alternatiivi“ (miks ei hoolita raudteed planeerides loodusest?)
10 vastust
3. jaanuar. Lembit Jakobson, „Ettevaatust, teismelised!“ Lembit kirjutas: „Homme on mu endise õpilase matus. Eelmise aasta sügisel astus ta 10. klassi. Enne jõule jõudis suitsiidini. Tüdruk, kellesse ta armus ja kellega kokku hakkas elama, oli 16-aastane. Kuna too oma endist suhet ei suutnud katkestada, oligi noormehe puhul tagajärjeks suitsiid. See on iga, kus armastus on kõik. Ma ei tea, kas 16-aastane noor inimene on ikka küps kooseluks. Ma ei tea. Ometi on minugi tutvusringkonnas selliseid paare. Mõtlen, milline süükoorem käib nüüd selle tüdrukuga kaasas terve elu. Aga terve elu on tal alles ees. Kas seda suitsiidi oleks saanud ära hoida? Ma ei tea.
18 vastust
7. jaanuar. Raivo Juurak, „Huvitav kool – aga sinu ideed?“ (kuidas Sina muudaksid kooli ja eriti klassitunnid huvitavamaks?)
23 vastust
8. jaanuar. Tiiut Kuurme, „Waldorfkool – Tallinn ei täida erakooliseadust ega kohtuotsuseid“
45 vastust, teiste hulgas saadab oma kommentaari ka riigikogu liige Mailis Reps
15. jaanuar. Raivo Juurak, „Huvitav Kool – tunnikonspektid“ (õpetajale tuleb anda huvitavate tundide konspekte ja videosalvestusi)
31 vastust
16. jaanuar. Raivo Juurak, „Huvitav Kool – populism“ (õpetaja esineb klassi ees ega lase õpilastel esineda)
24 vastust
17. jaanuar. Mart Kallaste, „Uued õppekavad, eriti matemaatika“
6 vastust
17. jaanuar Martin Saar, „Ain Tõnisson paljastab ministeeriumi pohuismis“ (ministeerium kaotab keemia riigieksami)
10 vastust
18. jaanuar. Mart Kallaste, „Huvitav Kool – mõtlemine“ (justkui aitaks matemaatika hea oskamine mõista ühtlasi ka ühiskonnas toimuvat)
19 vastust
19. jaanuar. Raivo Juurak, „Huvitav Kool – tunni teema valib õpilane“
9 vastust
20. jaanuar. Sven Mäe, „Mida saaksime õppida Belgiast?“ (väga hea distsipliin kutsekoolis)
34 vastust
21. jaanuar. Allar Veelmaa, „Mis toimub?“ (matemaatika õpetamise probleeme)
21 vastust
27. jaanuar. Raivo Juurak, „Tulge haridusfoorumile – armas kodulähedane põhikool“
22 vastust
27. jaanuar. Raivo Juurak, „Tundide videod – ei oska neid internetist otsida“.
17 vastust
VEEBRUAR (444 kirja)
4. veebruar. Ülo Tikk, „Mäetaguse elu“ (väikekoolide väga erinevatest võimalustes.)
55 vastust
7. veebruar. Einar Rull, „Eesti-Soome hariduspilv“ kasvab üle teemaks „õppimine kui sport“
43 vastust
9. veebruar. Tiit Tali, „Uni“ (laps vajab vähemalt 8-9 tundi und, mida ta aga ei saa)
35 vastust
12. veebruar. Sven Mäe, „Tänases Õhtulehes: Mingil hetkel tundsin, et see eriala pole mulle“ (kutsekooli teema)
19 vastust
13. veebruar. Raivo Juurak, „Valitsus kinnitas elukestva õppe strateegia“
14 vastust
15. veebruar. Raivo Juurak, „Päeva tsitaat – klass, kust on andekamad õpilased välja korjatud, on nagu riik, kus puuduvad kirjanikud, heliloojad, teadlased“
46 vastust
16. veebruar. Raivo Juurak, „Rühmadena õppimine – kaks Taani näidet“
12 vastust
18. veebruar. Raivo Juurak, „Neoliberalism – kolmas tee“
44 vastust
20. veebruar. Tiiu Kuurme „Kas olete lugenud ja liitunud?“ Algatuse “Elamisväärne riik” kutsusid ellu: Andrei Hvostov, Brit Kerbo, Mari-Helene Kaber, Kristina Kallas, Juhan Kivirähk, Jaan Lahe, Karli Lambot, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Elo Lutsepp, Silver Meikar, Kärt Mere, Nastja Pertsjonok, Pärtel Piirimäe, Rein Raud, Marek Tamm, Toomas Trapido, Siim Tuisk, Tõnu Viik ja David Vseviov.
18 vastust
21. veebruar. Raivo Juurak, „Kasumi väljavedu – vaesus“ (kas Rootsi suurpangad Eestis on meie riigile kasuks või kahjuks?)
57 vastust
MÄRTS (647 kirja)
3. märts. Lembit Jakobson, „Riias arutati Läänemere piirkonna konkurentsivõime tõstmist“.
12 vastust
3. märts. Lembit Jakobson, „Krimmi sõda“
46 vastust
7. märts. Ago Vilo, „Putini kümme väljamõeldist“
26 vastust
8. märts. Lembit Jakobson, „Head rahvusvahelist naistepäeva!“
26 vastust
8. märts. Ülo Vooglaid „Naiste manifesti lõppversioon“ Ülo kirjutab: „Ühiskonnas on tõesti palju naisi, kes on õppe- ja kasvatussüsteemi (kesksoolise orientatsiooni, soolisi erisusi ignoreeriva, reproduktiivse nivelleeriva “pedagoogika”) ohvrid; perevägivalla (lapsena mõne võõrasisa või muu “onu” pilastamise) ohvrid; läbutamist propageeriva ja vaimsust õõnestava ideoloogia ohvrid; alailma päris- või poolpurjus meeste ahistamise ning reetmise ohvrid; kasvanud vaesuses, vanemliku hooleta, ilma lootuse, õnne, helluse ja armastuseta ja on kaotanud usu endasse, teistesse inimestesse ja tulevikku. Seda kõike ei saa naistele ette heita ega süüks panna. Nii pole imestada, et paljudel on ala- või üleväärsuskompleks. Paljud on tigedad ja valmis igal nurgal võitlema, andmata aru, kelle või mille eest.“
12 vastust
10. märts. Sven Mäe, „Lahkus koolijuht Gunnar Polma“
6 vastust
10. märts. Lembit Jakobson, „Kellele on kasulik Siim Kallase tulumaksu langetamise ettepanek?“
7 vastust
10. märts. Lembit Jakobson, „Vastutustundlik ajakirjandus“ Lembit kirjutab: „Marju Lauristin rääkis, et ajakirjandusel on oma vastutus ühiskonna ees, nüüd aga on ajaleht kasumit teeniv ettevõte.“
8 vastust
12. märts. Lembit Jakobson, „Kes viitsiks kaasa mõtelda?“ (miks murdeealisel peab olema mobiiltelefon 24 tundi ööpäevas käepärast?)
23 vastust
15. märts. Lembit Jakobson, „Kadri Liik Postimehe arvamuslõunal“ (võim rikub inimesed ära; aitab virisemisest)
56 vastust
16. märts. Martin Saar, „Uus haridusminister“
28 vastust
18. märts. Raivo Juurak, „Kirjandus – kellel on aega?“ (miks on kirjandus kõige ebapopulaarsem õpeaine ja matemaatika kõige populaarsem? Kuidas õpetada noortele väärtkirjandust?)
51 vastust
23 märts. Allar Veelmaa, „Riigieksamitest“ (riigieksamid on rahapõletamine)
14 vastust
20. märts. Raivo Juurak, „Reformierakonna ja SDE koalitsioonileping“
15 vastust
25. märts. Alli Lunter, „Kohustuslik kirjandus“
37 vastust
26. märts. Raivo Juurak, „Operatsioon „Krimm“. Kes on fašist?“
15 vastust
27. märts. Lembit Jakobson, „Küsimus listi segakoorilauljatele“ (kas „Taandujad“ peaks jääma laulupeo kavasse)
11 vastust
28. märts. Allar Veelma, „Lõbus ülesanne“ (matemaatikaülesannete koostamise probleemidest)
18 vastust
28. märts. Mart Kallaste, „Uued koolimajad“ (riigigümnaasiumide vastavus tänase pedagoogika nõuetele)
9 vastust
31. märts. Matti Masing, „Nahkhiirte häirimine (nottimine) Narvas“ (ELF pahandab hooletu suhtumise pärast nahkhiirtesse Narva bastionide ümberehitamisel)
29 vastust
APRILL (346 sõnavõttu)
1. aprill. Andres Adamson, „Helsingi põhikoolide kõikuv tase“ (ka Helsingis on paremaid koole, kuhu saab sisse katsetega)
15 vastust
1. aprill. Raivo Juurak, „Pedagoogiline psühholoogia – naer läbi pisarate“ (nagu Tšehhovi arst ei mäletanud arstiteadusest enam midagi, nii mõned õpetajad ütlevad, et nad ei mäleta pedagoogilise psühholoogia kursusest mitte midagi; ja me naerame selle üle läbi pisarate.)
9 vastust
7. aprill. Raivo Juurak, „Õpilaste kokkusegamisest“
17 vastust
9. aprill. Tiiu Jürisson, „Ehk huvitab?“ (Turus elav Tiiu Jürisson kirjutab, kuidas Soomes alates 2016. aastast uutele õppekavadele üle minnakse)
13 vastust
10. aprill. Lembit Jakobson, „Konverents „Digipööre hariduses““
22 vastust
11. aprill. Mart Kallaste, „Matemaatika õhtuõpik“
7 vastust
15. aprill. Kaarel Haav, „Uus-Meremaa uurijad“ (kommentaar Uus-Meremaal käinud Reemo Voltri artiklile Õpetajate Lehes)
10 vastust
18. aprill. Taavo Lumiste, „Haridusajakirja potentsiaal Eestis“
9 vastust
23. aprill. Matti Masing, „Kaitse all olevad metsised“ (Rail Baltic läbib kuritegelikult metsiste pesitsusala. Tiiu Kuurme vastab, et metsis on vähemalt kaitse all, aga rongi läbi asula viimist ei keela keegi, sest inimene pole Eestis kaitse all.)
26 vastust
24. aprill. Raivo Juurak, „Totaalne toetus Putinile“ (Levada keskuse küsitluse andmed, mille järgi Putini vallutuspoliitikat toetab üle 80 protsendi venemaalastest)
38 vastust
28. aprill. Raivo Juurak, „Seitse kandidaati ühele õpetajakohale“ (kuidas programm „Noored kooli“ suudab enda vastu nii suurt huvi tekitada)
39 vastust
30 aprill. Martin Saar, „Mis mõttes peaks õpetaja olema tegija?“ Martin kirjutab: „Kas Eestis või mujalgi on praegu TEGIJA? Kas keegi, kes aitab, toetab, julgustab, nõustab, innustab, saab olla tegija? EI! Tegija on see, kes ise loob, juhib, võidab, esineb, õnnestub, loob nähtavaid ja selgeid muutusi. See erinevus, mida suudab õpetaja luua, on varjatud ja ilmneb pika aja jooksul. Seda pole näha. Seega pole see ka kuigi oluline. Kõiksugused olulised uuendused õpetajarollis muudavad õpetajat veel vähem tegijaks ja see on paratamatus“.
9 vastust
MAI (360 sõnavõttu)
5. mai. Lembit Jakobson, „Ukraina“. Alustatud teema muutub kohati lääneliku demokraatia laitmiseks.
85 vastust
8. mai. Taavo Lumiste, „Töökasvatusest“ (missugust töökasvatust pakutakse? Kas ainult kevadist metsaistutust?)
33 vastust
9. mai. Lembit Jakobson, „9. mai“ (Saksamaa tunnistab oma sõjakuritegusid, Venemaa veel mitte)
11 vastust
13. mai. Taavo Lumiste, „Noored, valimised ja haridus ning haritud otsused“ (valimisea langetamisest 16. eluaastani)
18 vastust
16. mai. Raivo Juurak, „Tagasi 1917. aastas“ (Ukrainas toimuv kordab 1917. aastat Venemaal)
17 vastust
19. mai. Inge Pärn, „Ceterum censeo“ (Saksamaa on valmis tunnistama Ukrainat Venemaa mõjusfääriks)
20 vastust
20. mai. Raivo Juurak, „Päeva tsitaat – mehed annavad naiste näägutamisele järele“
27 vastust
24. mai. Enn Veesaar, „Rail Balticu võimalused“ (kaubarong saab olla samaaegselt ka reisirong)
38 vastust
26. mai. Urmas Heinaste, „Learning versus performance“ (selgitused, miks õppimist ei saa hinnata)
11 vastust
28. mai. Urmas Heinaste, „Riigieksamitest“ (alates 2014. aastast ei pea Pärnu kutsehariduskeskus kandidaadi riigieksamite tulemusi enam oluliseks. Ei riigieksamitele!)
22 vastust
JUUNI (388 sõnavõttu)
2. juuni. Lembit Jakobson, „Porgandipeenar“ (Miia-Milla lastemuuseumi juurde tehti porgandipeenar. Miks koolide juurde ei tehta? Töökasvatus. Väike maakool.)
70 vastust
3. juuni. Silver Saks, „Jälgigem, millest me ise kirjutame, räägime … kõikjal“ (Putin ja Lukašenka on Jumala sulased. Õppige piiblist!)
19 vastust
6. juuni. Tiia Lister, „Kas keegi oskab kommenteerida 9. klassi matemaatikaeksamit?“
9 vastust
7. juuni. Enn Veesalu, „Tuhat kodu ei kaalu üles ühe mehe ärihuvisid“ (autor väidab, et Rail Baltic läheb läbi külade sellepärast, et riik ei taha Marcel Vichmanile kuuluvat Tallinn-Pärnu raudteetrassi ära osta)
23 vastust
10. juuni. Maia Punak, „Alkoholistatistikat“ (avalikus kohas joomise lubamisest)
9 vastust
12. juuni. Raivo Juurak, „Päeva tsitaat – andeks suudavad anda vaid tugevad. Gandhi“
25 vastust
14. juuni. Allar Veelmaa, „Teade kõigile listis olevatele matemaatikaõpetajatele“ (Innoves ei osata eksamit koostada)
9 vastust
15 juuni. Raivo Juurak, „Religioon ja eetika“ (kas pühakirja tundmine viib moraali üles?)
30 vastust
16. juuni. Tiia Lister, „Matemaatika ja kooli valmisolek õpetada poisse „Poisid koolis – 10 punkti““ (põhikooli matemaatikaeksami tegid poisid tüdrukutest halvemini)
22 vastust
17. juuni. Maris Mäe, „Midagi huvitavat autistide kohta“ (autist ei talu stressi)
32 vastust
25. juuni. Allar Veelmaa, „Ei riigieksamitele!“
22 vastust
JUULI (56 sõnavõttu)
8. juuli. Allar Veelmaa, „Soome põhikoolist gümnaasiumisse üleminek“
34 vastust
17. juuli. Tiia Lister, „Uus õppekava – füüsiline õpikeskkond“
7 vastust
AUGUST (88 sõnavõttu)
21. august. Aivar Soe, „Nanseni pass kadunud“
18 vastust
23. august. Lembit Jakobson, „Soovitan silmata“ (Madis Järvekülje artikkel rahvuslusest; Eesti lapsed ei ole rahvuslikult meelestatud)
12 vastust
26 august. Märt Põder, „Soomes ei või õpilastelt telefone konfiskeerida“
8 vastust
27. august. Eno Tõnisson, „Sülearvutid jm tunnis, loengus“ (sülearvuti segab loengut)
3 vastust
29. august. Raivo Juurak, „Probleem – rühmana õppimine“
12 vastust
SEPTEMBER (362 sõnavõttu)
1. september. Ülo Vooglaid, „Eri laadi võimed diferentseeritud“ (loengu kui õppemeetodi plussidest)
23 vastust
1. september. Ülo Vooglaid, „Õppimine ei ole töö“
57 vastust
3. september. Raivo Juurak, „Õpetaja teeb ebakindlaks – igav tund“.
13 vastust
4. september. Urmas Heinaste, „Tulevikukool kõverpeeglis“ (Mihkel Kunnuse retsensioon „Vaimude jaamale“. Kool – Panopticum või Paunvere)
9 vastust
12. september. Raivo Juurak, „Vaatluspraktika – videotunnid“
45 vastust
25. september. Allar Veelmaa, „Ei saa aru“ (miks saavad õpilased enne kontrolltööd vastavaid ülesandeid ette läbi lahendada?)
26 vastust
28. september. Raivo Juurak, „Lolle pole olemas“
9 vastust
16. september. Tiit Tali, „Demokraatia“ (demokraatia ei õigusta ennast, sest võim koondub käputäie rikaste kätte; demokraatiast parem on partnerlus)
14 vastust
18. september. Einar Rull, „Üllatavalt suur edu e-õppes Malawis“.
7 vastust
18. september. Raivo Juurak, „Kasvatuse viletsus-1“ (venelaste vaimustus Putinist; Pealekleebitud kasvatus)
5 vastust
21. september. Raivo Juurak, „Uus õpikäsitus. Üleminek rühmadena õppimisele“
49 vastust
29. september. Enn Veesalu, „Kelle jaoks on meil haridus?“ (rohkem loovust kooli!)
7 vastust
30. september. Raivo Juurak, „Kasvatuse viletsus-2“ (Soome maailma parim kasvatus ja reaalpoliitika Venemaaga.)
16 vastust
OKTOOBER (751 sõnavõttu)
3. oktoober Raivo Juurak, „See pole meie listi teema“ (ärme kujutame homoseksuaale inimkonna vaenlastena). Vastus: on küll listi teema.
58 vastust
6. oktoober Raivo Juurak, „Võitlus Lääne moraali sisseimbumisega“
101 vastust
8. oktoober Krista Saadoja, „Õpetajaameti maine ja hariduse kvaliteet“ (kas on õige, et igaüks, kes teeb kutseeksami, võib hakata õpetajaks?)
41 vastust
9. oktoober. Ülo Vooglaid, „Tungiv palve“ (kooseluseaduse vastu)
31 vastust
9. oktoober. Enn Veesalu, „Ühe noore ja aruka mehe lugu“ (Toivo Tänavsuu toetuseks)
4 vastust
10. oktoober. Urmas Heinaste, „Brrr“ (kooseluseadus on mitteproduktiivse perekonna seadus; Ilma soota lapsed Rootsi lasteaias)
10 vastust
10. oktoober. Tiiu Kuurme, „Kooseluseaduse mõju kevadistel valimistel“
9 vastust
11. oktoober. Aimur Liiva, „Raske on paremini kokku võtta“ (viide Andrus Kivirähki arvamusloole „Inimene ja inkvisiitor“)
20 vastust
11. oktoober. Ülo Vooglaid, „…kui see poleks nii ohtlik“ (kahtlus Eesti haritlaskonna võimes teenida raha asemel oma rahvast)
34 vastust
12. oktoober. Raivo Juurak, „Kasvatuse viletsus-3“ (eestlane hoiab oma privileege – tõrjutakse naisi, lapsi, immigrante, seksuaalvähemusi, uskmatuid jt vähemusi)
1 vastus
15. oktoober. Raivo Juurak, „Kasvatuse viletsus – grupijuht“ (head grupijuhid hoiavad rahva moraali kõrgel)
0 vastust
17. oktoober. Raivo Juurak, „Kavatuse viletsus 5 – Dogville“ (demokraatia tuum on austus inimese vastu, mitte hääletamine ja enamuse võim)
14 vastust
18. oktoober. Tiia Lister, „Tulevikuvisioon“ (Gumiljovi teooria, mille järgi kultuuridel on sünd, areng ja surm sisse kodeeritud; inimõigused)
18 vastust
24. oktoober. Jaanus Räim, „Millal ja millistel asjaoludel hakati praegust ühiskonnakorda nimetama demokraatiaks?“ (Eestis on aristokraatia, sest alamklassid ei pääse võimu juurde)
83 vastust
26. oktoober. Raivo Juurak, „Demokraatia“. See teema pole listile jõukohane. Ühiskonda püütakse selgitada bioloogia, füüsika ja matemaatika seaduste järgi. Demokraatiaks pakutakse võhiklike arvamuste paljusust.
11 vastust
27. oktoober. Urmas Heinaste, „Viljandi koolitulistamine“
30 vastust
27. oktoober. Ülo Vooglaid, „Vaimseid, psüühilisi ja sotsiaalseid pingeid ei või ignoreerida“
18 vastust
29. oktoober. Raivo Juurak, „Vabadus“ (positiivne ja negatiivne vabadus)
26 vastust
NOVEMBER (300 sõnavõttu)
2. november. Enn Veesalu, „Midagi hingedepäevaks“ (jutustus oma sõbrast pluss tsitaadid piiblist)
11 vastust
4. november. Egge Kulbok, „Kultuurikoda kutsub osalema visioonikonverentsil „Mis on kultuuri väärtus?“
9 vastust
5. november. Tiia Lister, „Ettevaatust – uus lastekaitse seadus“
37 vastust
9. november. Allar Veelmaa, „21. sajandi õpetaja, tule kutset taotlema!“ (Õpetajate kutsesüsteemi kaitseks ja vastu. Allari hinnangul Jaan Tatikate süsteem.)
61 vastust
20. november. Urmas Heinaste, „Praktikute alaline probleem: teooria ja praktika vahelise lõhe ületamine“.
19 vastust
29. november. Enn Veesalu, „Midagi nädalavahetuseks“ (Jumala imeteod)
40 vastust
29. november. Tiiu Kuurme, „Selline lugu“ (Anna Maria Penu essee sellest, et kui Eestis ei ole armastust, siis pole siin mõtet elada)
50 vastust
DETSEMBER (481 – kuni 22. detsembrini)
1. detsember. Ülo Vooglaid, „Välistalentide kaasamine kogukonda: talendipoliitika rakendamine“ (Ülo küsib: kelle mahitusel tekivad sellised tegevuskavad?)
11 vastust
1. detsember. Urmas Heinaste, „Valitsus otsustas saata Riigikogusse uue täiskasvanute koolituse seaduse“
3 vastust
2. detsember. Raivo Juurak, „Miinimumpalk 800 eurot“ (sotsiaaldemokraatide valimisloosung)
54 vastust
4. detsember. Kadri Siller, „Küsimus S. Freudi kohta“.
7 vastust
4. detsember. Ago Vilo, „Väikeseks vahelduseks“ (heaolu tasemest maailma riikides erinevate statistikate alusel, kusjuures Eesti on kõrgel kohal)
6 vastust
5. detsember. Tiia Lister, „7 vaimse tervisega seotud väärtust – Arne Holte; Norra Rahvatervise Instituut“ (Laste õiguste deklaratsioon)
69 vastust
7. detsember. Ülo Vooglaid, „Jaak Uibu ettekanne“ (sündivus väheneb, kuid valitsus ei võta midagi ette )
4 vastust
8. detsember. Tiia Lister, „Mis on elu?“ (abordi vastu)
84 vastust
9. detsember. Ülo Vooglaid, „Kiusamisvaba kasvukeskkond“
35 vastust
13. detsember. Allar Veelmaa, „Kehvad eksamitulemused ja olematu analüüs“
16 vastust
13. detsember. Urmas Heinaste, „Enamik õpilastest ei usu, et õpetaja saaks neid kiusamise eest kaitsta“
9 vastust
19. detsember. Raivo Juurak, „Poiste diskrimineerimine koolis“.
32 vastust
1. jaanuarist kuni 22. detsembrini 2014 saadeti hariduslisti 4608 kirja.